Paljude haiguste puhul läheb patsiendi seisund füsioterapeutilise sekkumiseta halvemaks

Ülevaate füsioteraapia olemusest ja füsioterapeudi tööst pani blogisse kirja TÜ Kliinikumi Lastefondi vabatahtlik Kaisa Mihklepp. 

Füsioteraapia – mis see on?

Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi, ultraheli-, magnet-, laser- ning elektriravi) baseeruv taastusravi osa. Teraapia eesmärgiks on tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvusulatuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine, kompenseerimine, valu leevendamine – kõik selleks, et patsient suudaks iseseisvalt toime tulla normaalses elu- ja töökeskkonnas.

Füsioterapeut – kes ta on?

Füsioteraapiat viib läbi spetsiaalse väljaõppe saanud taastusravispetsialist ehk füsioterapeut, kes tegeleb liigutuste funktsiooni hindamise ja taastamisega, kasutades selleks kehalisi harjutusi ja erinevaid füüsikalisi võimalusi.

Füsioterapeudi põhiteadmiste hulka kuuluvad füsioteraapia valdkonna (erialane terminoloogia, massaaž, raviharjutused, füüsikaline ravi jne) ning inimese anatoomia ja füsioloogia tundmine. Olulised on teadmised biomehaanikast, sotsioloogiast, rahva- ja tervisespordist, tervishoiukorraldusest ning patoloogiast.

Füsioterapeudid võivad spetsialiseeruda laste-, tööealiste- või vanemaealiste füsioteraapiale. Samuti võib füsioteraapiat liigitada kliinilise valdkonna järgi:

  • neuroloogiline füsioteraapia;
  • skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia;
  • sisehaiguste füsioteraapia;
  • kardio-respiratoorne füsioteraapia;
  • onkoloogiline füsioteraapia.

Lisaks tuntakse eraldi valdkondadena spordi-, töö-, ortopeedilis-manuaalset ning loomafüsioteraapiat.

Tööülesanded

Füsioterapeudi peamised tööülesanded on järgnevad:

  • kohandab abivahendeid ja nõustab klienti või tema lähedasi liigutusliku tegevusvõime säilitamisel või parandamisel. Terapeut räägib kuidas üht või teist liigutust/harjutust teha, näitab tegevuse ette või juhendab manuaalselt, suunates otseselt patsiendi keha liikumist;
  • viib läbi füsioterapeutilise hindamise patsiendi probleemide väljaselgitamiseks (liigeste liikuvus, lihaste jõud ja elastsus, kehahoid, kõnnimuster jms);
  • koostab teraapiaplaani ja seab eesmärgid;
  • jälgib teraapiaprotsessi kulgemist ning vajadusel teeb muudatusi raviplaanis;
  • viib läbi teraapiaprotsessi hindamise ning tulemuslikkuse analüüsi;
  • annab edaspidiseid soovitusi terviseprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks.

Millised on töötingimused?

Füsioterapeut võib töötada tervishoiu-, sotsiaal-, kultuuri- ja haridusasutuses või erapraksises ning on taastusravi meeskonna üks liikmetest. Terapeudi töö eeldab järjepidevat suhtlemist ja teabe vahetamist eri vanuses patsientide ning teiste taastusravi/rehabilitatsiooni meeskonda kuuluvate spetsialistidega.

Enamik füsioterapeute töötab tervishoiuasutustes, osutades teenuseid nii haiglaravil viibivatele kui ka ambulatoorsetele patsientidele, kuid vajadust mööda külastavad füsioterapeudid patsienti ka kodus. Füsioterapeutide töö olemus ja tingimused olenevad sellest, kas nad töötavad akuutravihaiglas, järel-, hooldus- või taastusraviosakonnas. Suurem osa füsioteraapiast tehakse selleks kohandatud saalis, individuaalteraapia ruumis või basseinis.

Füsioterapeut võib tegeleda korraga nii ühe inimese kui ka rühmaga, neist eelistatuim ja tulemuslikum on kindlasti individuaalteraapia. Nüüdisaegses füsioteraapias on kehalised harjutused ja funktsionaaltreening enam levinud meetodid. Füsioterapeut kasutab oma töös kehalise võimekuse arendamiseks mõeldud igapäevases elu- ja töökeskkonnas kasutatavaid esemeid, laste füsioteraapias arendavaid mänguasju. Patsientidel arendatakse vastupidavust, jõudu, koordinatsiooni, tasakaalu, painduvust, lihaste elastsust, liigeste liikuvusulatust jne.

Füsioterapeut kasutab oma töös vahendeid, mis on mõeldud:

  1. kehalise võimekuse arendamiseks (kummilindid, hantlid, jooksulint, varbsein jne);
  2. füsioterapeutiliseks hindamiseks (gonio-, sfügoma- ja dünamomeeter, stetoskoop, mõõdulint, pulsstester, liigutuste videoanalüüs, EMG jne);
  3. igapäevategevuseks (trepp, laud, tool, lauanõud, hambahari, kamm jne); abivahenditeks (kargud, kepp, ratastool, seisulaud jne);
  4. füüsikaliseks raviks (sooja- ja külmakotid, elektriravi- ja ultraheliaparaadid, teraapialaud, massaaživahend jne).

Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused Eestis?

Eestis koolitatakse füsioterapeute riikliku koolitustellimuse alusel Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Füsioteraapia õppekavasid on nimetatud koolides kokku kolm:

  • Tartu Ülikoolis kaks õppekava: bakalaureuse- ja magistriõppekava, mis on läbi viidud kehakultuuri- ja arstiteaduskonna poolt;
  • Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis rakenduskõrgharidus õppekava.

Hetkel lõpetab igal aastal bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppekaval kokku umbes 60 füsioterapeuti.

VAATA VIDEOT, kuidas aitab füsioteraapia suure lihasspastilisusega Jani!

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on võtnud erinevad arendavad teraapiad, sh füsioteraapia oma käesoleva aasta põhikampaania Üleannetus fookusesse. Mine veebilehele Üleannetus ning anna ka enda panus, et toetada raskelt haigetele lastele arendavate teraapiate võimaldamist!