Küllike Saar: „Heategevus annab väga hea emotsiooni”

„Tegevjuhi töö Lastefondis annab väga hea emotsiooni, mida ei saa kunagi ärisektorist. Mul on olnud võimalus näha siiralt õnnelikke inimesi, kes on saanud abi Lastefondilt. Hea on aidata neid, kellel ei lähe hästi. Näiteks ihtüoosihaige Valgamaa poisi Kaido juhtum. Üks poiss, kes on elanud viletsates tingimustes, saab endale uue vannitoa asemel hoopis maja. Ma usun, et kõikidel Kaidot toetanud inimestel on väga hea tunne, kui nad näevad ühel päeval saatest “Ringvaade”, kuidas Kaido astub oma uude majja,” räägib Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Küllike Saar.

Küllikese sõnul alustas ta Lastefondis vabatahtlikuna, kuid mõne aja pärast pakkus heategevusfondi tegevjuht Merike Kaunissaare talle palgalist tööd. „Sattusin korporatsioonis Filiae Patriae vestlema Merikesega, kes sellel ajal juhtis fondi. Mulle pakkusid Lastefondi tegemised suurt huvi ja ma olin nõus juhatajat vabatahtlikuna abistama. Umbes 1,5-aastat tegin ma Lastefondis vabatahtlikku tööd, aga ühel päeval pakkus Merike mulle projektijuhi ametikohta väikese koormusega.” Küllike lisab, et ta töötas
sellel ajal täiskohaga Tartu Linnavalitsuses linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas ning õppis Tartu Ülikooli magistriõppes ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist (avatud ülikoolis).

Küllike Lastefondi üritusel
Küllike Lastefondi heategevuskampaania tänuüritusel

Kordaläinud spordipäev
Küllikese sõnul korraldas Lastefond 2007. aasta kevadel heategevuskampaania „Väike samm Sinule, suur samm lapsele”, kuhu kutsuti esimest korda osalema palju vabatahtlikke. „Tegemist oli spordipäevaga, mis toimus Tähtvere spordipargis ja Pirital. Sündmus läks edukalt, sest väga palju inimesi võttis üritusest osa. Sealt tuligi mulle mõte, et Lastefond võiks hakata värbama püsivaid vabatahtlikke.” Küllike räägib, et püsivabatahtlike pideva kaasamisega alustati kuus aastat tagasi, kui tema sai uueks tegevjuhiks. „2008. aasta sügisel otsustas Merike Kaunissaare juhataja ametikohast loobuda ja pakkus minule tegevjuhi ametikohta. Ma olin nõus.”

Küllike-lumelauareisil
Küllike Austrias lumelauareisil 2010.aastal

Mitmekülgsed tööülesanded
Küllikese sõnul on tegevjuhi põhitöö seotud annetuste kogumisega ja väljajagamisega abivajajatele. Samuti kuulub tema tööülesannete hulka heategevuskampaaniate korraldamine, Lastefondi koostööpartneritega kohtumine ja suhtlemine, erinevatel üritustel fondi esindamine ning probleemide lahendamine.

Tegevjuhi töös on väga olulisel kohal tugiisikuks olemine Lastefondi toetusesaajatele. „Minu tööülesanne on kuulata lapsevanemate muresid ja püüda neid aidata. Näiteks ühel hommikul sain kõne vanemalt, kelle laps oli eelmisel ööl lahkunud elavate hulgast. Tegemist oli puudega lapsega ja oli teada, et ta ei ela 50-aastaseks. Selliseid kõnesid saan aastas kolm korda. Enamasti pakun lapsevanematele kogemusnõustamist, et nad saaksid suhelda inimesega, kes on olnud täpselt samasuguses olukorras.”

Küllike selgitab, et tegevjuht tegeleb Lastefondis ka finantsteemadega – hoiustamisega seotud küsimused, arvete ja palkade maksmised ning igakuiste finantskokkuvõtete tegemine.

Suurim saavutus on vabatahtlikud
Küllike peab enda kõige olulisemaks saavutuseks Lastefondis vabatahtlikke ja vabatahtlikkonna süsteemi paremaks muutmist. „Mul on hea meel, et meil on nii palju inimesi, kes on nõus tasuta oma vaba aega panustama. Vabatahtlike süsteem töötab praegu väga hästi. Meil on olnud perioode, kus oleme mõelnud, kas vabatahtlikkonnal on üldse mõtet. Alguses kohtusid vabatahtlikud kord kuus, aga nüüdseks oleme saanud aru, et vajalik on kokku saada igal nädalal. Samuti on väga oluline märgata ja tunnustada Lastefondi vabatahtlikke, kui nad teevad oma tööd hästi.”

Küllike-tööpostil-2013.-aastal
Küllike tööpostil 2013. aastal

Lootusrikas hoiukodude projekt
Küllikese arvates on väga tähtis ettevõtmine Lastefondis ka hoiukodude loomine raske ja sügava puudega lastele. „Mul on olnud südamel mitu aastat raske ja sügava puudega lapsed. Ma olen näinud vanemate rasket olukorda, kus lapsevanemad peavad üksinda hakkama saama, ja see on uskumatu, kui tublid on need inimesed ja kui vähe neid toetab riik. Lastefondi eesmärk oli algatada hoiukodude projekt, kuid soovime selle lõpuks üle anda riigile. Soovin, et hoiukodude projekt läheks väga hästi.” Küllike lisab, et Lastefondi eesmärk pole olla riik ja fondil pole plaanis toetada ühtegi projekti 20 aastat. „Me toome esile olulised probleemid ühiskonnas, millele peaks riik leidma hiljem lahenduse. Näiteks on Lastefond toetanud alates 2007. aastast ihtüoosihaigeid lapsi, tasudes nende nahahooldusvahendite eest. Seitsme aasta jooksul on ihtüoosi põdevaid lapsi ja nende peresid toetatud kokku enam kui 30 000 euroga. Järgmisel aastal võtab ihtüoosihaigete nahahoolduseks vajalike baaskreemide kompenseerimise enda kanda riik.”

Küllikese sõnul vajavad paljud asjad ühiskonnas paremaks muutmist ja Lastefondil on veel palju teha. „Näiteks laager ihtüoosihaigetele lastele on väga vajalik, et lapsed näeksid teineteist ja saaksid omavahel suhelda. Psühholoogilise abi pakkumine ihtüoosi põdevatele lastele on samuti oluline,” arvab Lastefondi tegevjuht.

Salapärased püsiannetajad
Küllike on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning uuris magistritöö raames rahalise püsiannetuse tegijate profiili ja motiive Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi näitel. „Püsiannetajad on peamiselt naised vanuses 25-35­­. Magistritööst selgus, et püsiannetajatel on Lastefondiga isiklik seos – nad on ise või on nende tuttavad saanud abi Lastefondilt. Kõrgem haridustase ja suurem sissetulek on iseloomulik püsiannetajatele.” Samuti on püsiannetuse tegemise korral oluline tegur positiivne suhtumine teiste abistamisesse ja heategevusorganisatsioonidesse ning vabatahtlikus tegevuses osalemine. Lastefondi tegevjuht lisab, et tema ise on ka püsiannetaja ning ta on enda tuttavatele ikka rääkinud, miks on püsiannetajad heategevusfondi jaoks väga vajalikud.

Küllike-Elbrusel-enne-Lastefondi
Küllike Elbrusel enne Lastefondi tegevjuhiks asumist

Suur spordifänn
Küllikese sõnul võtab Lastefondi juhtimine palju aega ja energiat ning tal jääb vähe aega hobidega tegelemiseks. „Suurema osa minu vabast ajast võtab perekond ja väike tütar Ronja. Mulle meeldib väga teha sporti, aga viimasel ajal pole olnud aega. Minu hobid on aeroobika, jalgrattaga sõitmine, jooksmine, ujumine, mägimatkamine, lumelauga sõitmine ja reisimine.” Küllike usub, et organisatsioon on tegevjuhi nägu. „Kui mina asusin Lastefondi juhtima, siis sellest ajast peale on heategevusfond teinud tihedat koostööd Klubi Tartu Maratoniga ja veel mitmete teiste spordiga seotud ettevõtmistega.” Küllike ütleb, et kui ta ühel päeval peaks ametikohta vahetama, siis ta soovib kindlasti töötada spordivaldkonnas. „Sport on mulle väga hingelähedane”.

Teised Küllikesest

Kärt Hüdsi, Lastefondi vabatahtlik: Küllike on võimas naine! Ta on sõbralik, aktiivne, tegutsemishimuline, tark, lõbus, positiivne, jutukas ja sümpaatne juba esimesel kohtumisel. Usun, et kuigi Küllike on Lastefondi tegevjuht ning nii-öelda boss, pole ta kelleski tekitanud sellist tunnet, et teda peaks seetõttu kartma või kuidagi teistmoodi võtma.

Üks naljakamaid ja meeldejäävamaid seiku on kindlasti mõned aastad tagasi ühele järjekordsele Klubi Tartu Maratoni üritusele minek laupäeva hommikul. Olin unustanud eelmisel päeval Lastefondi võtmed kellegi käest hankida ning hommikul kell kaheksa oli jama majas. Ajasin Küllikese üles, et võtmed saada ning Küllike oma andekuses viskas võtmed alla oma Riia maantee tänava korterist toasussi sees tänavale.

Olen Lastefondi vabatahtlik juba viiendat aastat ning kindlasti mängib selles suurt rolli just Küllike, kes teeb oma tööd suure pühendumuse ja põhjalikkusega. Julgen öelda, et minule on Küllike eeskujuks.

Küllike-džunglit-avastamas
Küllike Brasiilia džunglit avastamas 2011. aastal

Sille Täht, Lastefondi vabatahtlik:  Küllike on väga ettevõtlik inimene, kellel on kogu aeg käsil 101 asja. Olen Lastefondi vabatahtlik olnud üle kahe aasta ja Küllikesel on alati sära silmis. Minu arvates on Küllike lausa sündinud Lastefondi tegevjuhiks. Ta on inimene, kelle tegusa juhtimise all on lust olla vabatahtlik.

Evelin Tamm, Lastefondi vabatahtlik: Küllike on esmapilgul konkreetne ja mõne inimese jaoks võib ta olla isegi raske huumoriga. Temaga vesteldes aga avastad, kui tore ja sõbralik tegevjuht on meil Lastefondis. Imestan, kuidas ta leiab aega kõigeks ja kõikide jaoks. Minul ei ole kunagi tekkinud tunnet, et ma olen teatud olukorras üksinda ja minu jaoks ei leita aega. Lisaks imetlen ka Küllikese võimet usaldada „võõraid” ehk meid vabatahtlikke ja eriti veel uusi inimesi. Küllike on inimene, kes teab, mida teeb ja kuidas tabada eesmärki kümnesse.

Kohtusin Küllikesega esimest korda vanas Lastefondi kontoris. Ta sorteeris mänguasju, et minna neid kliinikumi viima, ja see oli 2010. aasta veebruarikuus.

Maria Mandri, Lastefondi vabatahtlike juht Tartus: Lastefond on aastatega muutunud kindlasti Küllikese nägu. Küllike on väga pühendunud, enesekindel, avatud ja positiivne juht. Kolm ja pool aastat, mil ma olen olnud Lastefondi perekonna liige, on mulle näidanud, et ta on suurepärane inimeste tundja ja oskab märgata vabatahtlike potentsiaali. Küllike usub inimeste võimetesse ja teab, millal anda pisike tõuge, et vabatahtlikud leiaksid endas julguse uusi ja põnevaid väljakutseid vastu võtta. Küllike on juhtinud fondi südamega ning oma toetusega pannud vabatahtlikud tundma, et nende panus on Lastefondi jaoks väga oluline.

Sandra Liiv, Lastefondi projektijuht ja vabatahtlik: Küllike on väga aktiivne ning suhtlemisaldis tegevjuht. Ta ei püsi pudeliski paigal ja on ööpäevaringselt tegudel. Küllike teeb alati mitut asja korraga ning jõuab igale poole. Olen temaga koos töötanud peaaegu viis aastat.

KC3BCllike-koos-perega-2013.-aastal
Küllike koos perega 2013. aastal

Siret Lillma, Lastefondi vabatahtlik: Saime Küllikesega tuttavaks möödunud aasta augusti lõpus, kui Tartu Seikluspargis oli Klubi Tartu Maratoni ürituse raames organiseeritud lastehoid. Teadsin teda natuke varasemast ajast, kui 2013. aasta juunis toimus tänuüritus, kus tegevjuhi kohusetäitja Agnes kuulutas välja, kes sügisest taas Lastefondi tegevjuhiks hakkab.

Küllike on supernaine – jõuab igale poole ja kõigega tegeleda. Minu organiseerida olid pildistamisüritused Mõmmikuga ja Küllike tegeles asjade transpordiga. Kui Küllike poleks mind abistanud, siis pooled üritused oleksid arvatavasti ära jäänud.

Kaidi Koort