Nimetus: “Üleannetus 2018”

Eesmärk: Võimaldada haigetele lastele arendavaid teraapiaid, et parandada haiguse tõttu häirunud funktsioone, toetada arengut ning parandada erivajadusest lähtuvalt igapäevatoimingutes toimetulekut.

Tutvustus

Teist aastat järjest Üleannetuse nime ja formaati kandev põhikampaania kutsus üles tegema üle-eestilist ja üleelusuurust annetust laste toetuseks, kes vajavad oma haigusest tulenevalt arendavaid teraapiaid.

Kampaania raames oli kõikidel headel inimestel võimalik spetsiaalses veebikeskkonnas www.üleannetus.ee anda oma panus Eesti kaardi täitmisse annetustega, et lastele arendavaid teraapiaid võimaldada.

Kampaania tipnes 10. märtsil üle-eestiliste heategevusüritustega kõigis 15 Eesti maakonna kaubakeskustes. Üleannetuse perepäevadel pakuti osalejatele võimalust erinevatel viisidel meelt lahutada, meeleolukalt annetada ning tuntud artistide kontserte nautida.

Kampaania eesmärk oli koguda annetusi, et võimaldada arendavaid teraapiaid lastele, kellele on need raviarsti hinnangul näidustatud.

Teraapiate eesmärk on erinevate haiguse tõttu häirunud funktsioonide parandamine, laste puhul ka arengu toetamine ning lähtuvalt lapse erivajadusest igapäevatoimingutes toimetuleku parandamine. Arendavaid teraapiaid vajavate laste profiil on äärmiselt erinev – käitumishäirest sügava liikumispuudeni. Tihtilugu vajavad liitpuudega lapsed mitut erinevat teraapiat.

Erinevate teraapiatega on õigeaegse ja järjepideva sekkumise korral võimalik parandada lastel haiguse tõttu häirunud funktsioone ning tõsta lähtuvalt erivajadusest igapäevatoimingutes toimetulekut. Teraapiad mõjuvad raskelt haigetele lastele arendavalt ning parandavad nende seisundit

Riiklikud vahendid ei ole aga piisavad, et tagada kõikidele raskelt haigetele lastele järjepidevalt vajalikke arendavaid teraapiaid. Lisaks on erinevate terapeutide teenuseid keeruline saada lastel, kes elavad maapiirkonnas. Seega aitab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond raskelt haigeid lapsi kasvatavatel peredel tasuda lapse muusika- ja ratsutamisteraapia eest ning võimaldab nende ja lisaks ka füsio- ja tegevusterapeudi teenuse kättesaadavust ka kodutingimustest, kattes teenuse lisamahu, mida riiklikest vahenditest ei kompenseerita.

Hobu- ehk ratsutamisteraapia

on ratsutamisterapeudi või erivajadustega inimeste ratsutamise instruktori ning vastava koolituse saanud hobuse koostööna läbi viidav terapeutiline tegevus, milles lähtutakse kliendi vajadustest ja teraapiale püstitatud eesmärkidest.

Hobune mõjutab kogu oma olemusega nii inimese keha kui vaimu: hobuse liikumine tekitab ratsutaja kehas ulatuslikke sümmeetrilisi ja rütmilisi liikumisimpulsse, mis on väga sarnased inimese enda kõnnile ning see soodustab liikumispuudega lastel kõndima hakkamist. Samuti aitab ratsutamine arendada istumis- ja seismistasakaalu, normaliseerib toonust ning soodustab head rühti. Kuna hobuse kehatemperatuur on inimese omast poolteist kraadi soojem, aitavad tema soojus ja rütmiline liikumine lõõgastada spastilisi lihaseid ja parendada liigeste liikuvust. Vaimupuude või autismi korral aitab ratsutamine suhtlema õppida: hobune on hea kaaslane, ta ei kritiseeri ega anna hinnanguid. Talle saab silma vaadata ning teda võib katsuda. Kuna suhtlemine, silma vaatamine ja katsumine on autismiga lapsele väga raske, siis seda saabki hobusega tasapisi harjutada. Kui laps õpib hobusega suhtlema, siis on tal kergem suhelda ka inimestega ja leida sõpru.

Muusikateraapia

on maailmas laialt kasutatav teraapiavorm, milles rakendatakse nii muusika kuulamisel põhinevaid meetodeid kui ka vaba, improvisatsioonilist musitseerimist teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks.

Muusikateraapia abil saab arendada vastastikust suhtlemist, tähelepanu koondamist ja keskendumist ühele asjale korraga. Kõne arengule mõjub toetavalt nii muusika kuulamine, laulmine kui ka koos musitseerimine. Autistlike joonte puhul on sagedane probleem tähelepanu hajumisega seotud käitumine, mida saab tasakaalustada korrapärase rütmiga muusika kuulamise ja loomisega. Samuti aitab see teraapia erivajadusega lapsel end paremini väljendada ning saada kontakti ümbritseva maailma ja teiste inimestega.

Tegevusteraapia

tegeleb inimese tegevusvõime säilitamise, edendamise ja iseseisvuse suurendamisega eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et aidata saavutada parimat võimalikku toimetuleku taset igapäevaelus vajalike tegevuste sooritamisel.

Tegevusteraapiat vajavad lapsed, kelle areng pole eale vastav ja kes ei saa eakohaste tegevustega (mängimine, riietumine, söömine, suhtlemine, hügieenitoimingud jne) ise hakkama. Tegevusterapeutilist sekkumist vajavatel lastel võivad olla näiteks järgnevad diagnoosid: tserebraalparalüüs, Downi sündroom, autism, intellektipuue, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, ajukahjustus, progresseeruvad neuroloogilised haigused, traumad jne. Samuti võib ägeda või kroonilise haiguse tagajärjel olla lapse seisund selline, kus ta vajab lühiajaliselt ravi ühe osana tegevusteraapiat.

Laste tegevusteraapias on lähtealuseks arendustegevused, mille kaudu tegevusterapeut arendab last igakülgselt (sh motoorika, tähelepanu, keskendumisvõime jne). Tegevusteraapia käigus õpitud oskused parandavad oluliselt lapse igapäevast toimetulekut ja edaspidist iseseisvat hakkamasaamist.

Füsioteraapia

on kehalistel harjutustel, massaažil ning pehmekoeteraapial ja füüsikalistel meetoditel (elektriravi, ultraheliteraapia, laserravi, sooja- ja külmaravi jne) põhinev teraapia, mille põhifookus on maksimaalse liikumise saavutamine, säilitamine või taastamine, valu vähendamine, vigastuste või puude vältimine ja/või funktsiooni taastamine. Füsioteraapia teenus koosneb terapeutilistest harjutustest, massaažist ning pehmekoeteraapiast ja füüsikalise ravi meetoditest.

Füsioteraapia aitab lapsi, kellel on häirunud tugi-liikumisaparaat või kardiovaskulaarne seisund. Eesmärk on saavutada laste maksimaalne iseseisev toimetulek ning füüsiline võimekus.