Mis?
Klubi Tartu Maratoni (KTM) suusanädalavahetus ehk 42. Tartu Maraton ja sellele eelnenud lastesõidud.
Millal?
16. ja 17. veebruaril 2013. aastal.
Kus?
Tartus Tähtvere spordipargis ning Tartu Maratoni radadel.
Miks?
Lastefond ning Klubi Tartu Maraton teevad koostööd juba viiendat aastat. Aktiivsed vabatahtlikud ning huvilised on koostöö põhilüliks, lüües kaasa kõigil KTM-i üritustel, olles väljas Lastefondi Mängumaa telgiga.
2013. aasta kampaania kogub annetusi reumahaigete laste ravivesivõimlemise toetamiseks.
Mida meie tegime?
Meie panime püsti Lastefondi Mängumaa telgi ja lõbustasime neid lapsi ja vanemaid, kes hetkel suusarajal ei rühkinud. Vaieldamatuks lemmikuks oli telgi ümbruses suur ja pehme Mõmmik, kes lubas lastel ja vanematel ennast kallistada, paitada, pildistada. Vanim Mõmmikuga fotojäädvustust soovinu oli silma järgi hinnates 57aastane rõõmsameelne naisterahvas. Fakt on see, et seal, kus on Mõmmik, on ka palju rõõmsaid (ja mõned ehmunud) inimesi ning pidev välgusähvimine. Need, kes karumõmmi rüppe parasjagu ei mahtunud, said suurtest täheklotsidest enda ja sõprade nimesid kokku panna ning erineva mastaabiga ehitisi konstrueerida. Telgi sisemuses valmisid hirmuäratava relvastusega legorobotid ning armsalt värvilised Mõmmiku pildid. Osad lapsed ja vabatahtlikud lõbustasid end memoriini ja doominomänguga. Lisaks elasime kaasa suurele suusapeole ning muuhulgas kogusime ka annetusi.
Kes?
Meie poolt olid kohal Mõmmik, Kaspar, Kätlin L, Teesi, Erika, Kärt, Rainis, Ülla, Inna, Annika, Agnes ja Maarja. Suusahuvilisi lapsi võis kokku lugeda märksa rohkem: 1921. Täiskasvanud suusamehi ja –naisi oli kuulu järgi lausa 7779. Lisaks liikus ringi ka palju lapsevanemaid ja treenereid ning lõbusaid maskotte.
Kärt võttis kahe päeva sündmused vahvalt kokku:
Kõigi takistuste ja segaste asjaolude kiuste läks Lastefondi vabatahtlike jaoks 2013. aasta esimene maratoniüritus väga edukalt! Nii laupäevased kohalolijad kui ka pühapäevased vabatahtlikud said kindlasti lisaks värskes õhus viibimisele ka positiivse laengu meeltetegevusele. Kui laupäeval vallutasid Lastefondi telgi joonistavad ning mängulustis lapsed, siis pühapäeval keskendusime põhiliselt suurele suusapeole kaasa elamisele ning kogusime ka rohkem raha annetuste näol. Mõlemal päeval müttas ringi ka meie maskott Mõmmik, kusjuures laupäeval osales vapper karu ka maskottide suusasõidul. Lumistest oludest ning külmast ilmast hoolimata on suusamaraton alati üks aasta olulisemaid üritusi ning loodan, et järgmistel kordadel on vabatahtlike osalemissoov suurem ning ka pealehakkamist rohkem.
Kaspar oli usin mõlemal päeval:
Esimesest päeval oli meie telgis toimetamas väga palju lapsi koos oma vanematega, peamiselt mängiti klotsidega, laudade taga joonistati. Muidugi kuhjati Mõmmik üle laste kallistustega. Esimest päeva jääb eredalt meenutama maskottide suusavõistlus, kus meie Mõmmiku rolli võttis enda kanda korraldajate poolt saadetud suuskadel noormees, kahjuks ta nime ei tea, aga kiidusõnad ja tänud talle, sai väga hästi hakkama. Teisel päeval selline rahvamass meie telki ei külastanud, kuid tühjana ka telk ei seisnud, annetetuste poolest oli aga parem päev.
Erika vaatas maailma ka läbi Mõmmiku silmade:
Tartu Maratoni lastesõitude päev oli väga tore. Ilm oli hea, vahepeal piilus päikegi pilve tagant välja. Lapsed käisid meie telgis suurte klotsidega mängimas, joonistamas-värvimas, legode-lauamängudega mängimas. Päris pisikestele meeldis meie Mõmmikuga patsu lüüa ja teda kallistada.
Teesi oli KTM-i üritusel esimest korda:
Vaatamata pisut jahedale ilmale ja algsele tagasihoidlikkusele, saabusid esimesed lapsed Lastefondi telki üsna pea. Hakati värvima toredaid pilte ning muidugi klotsidest nimesid ja losse laduma. Lapsed olid rõõmsad ja roosad. Neile meeldis aktiivne tegevus ning eriliselt lõid silmad särama, kui liikvele tuli Mõmmik! Mõmmiku kaissu tahtsid paljud ning rõõmu jätkus paljude laste südamesse. Seega ei saa sellise suure rõõmu sees olla ka ise puutumata. Motiveeriv ja rõõmus päev!
Küsimus:
Laupäevasel lasteüritusel kostus paljude pisikeste päevakangelaste suust järgmine küsimus: „Mõmmik, miks sa nii kurb oled?“. Adekvaatse vastuse andmisega jäime ilmselt kõik hätta
(vähemalt mina ei kuulnud ühtegi veenvat vastust, rääkimata sellest, et oleksin suutnud ise selle anda). Vastus kõlas enamasti nii: „Mõmmik on väsinud.“. Väheusutav, et meie pehme vaieldamatu lastelemmik sellises kallistuste- ja naeratustemeres suplemisest ära väsis… Usun, et pigem muutis taoline positiivsete emotsioonide voog teda kohmakast, unisest karumõmmist elektrijäneseks. Aga miks siis ikkagi on Mõmmik nii kurb? Kas selleks, et armsate ning pisut nukrate kutsikasilmadega endale veelgi rohkem poolehoidjaid koguda? Või on see hoopis möödapanek disaineri/õmbleja poolt? Või hoopis sellepärast, et suure empaatiavõime tõttu tunnetab ja kogub ta endasse kõikide abivajavate laste ja nende vanemate valu ning muret? Või…. või….või… mida Sina arvad?
Suured tänud:
Kärdile, Erikale, Innale, Annikale, Üllale, Kätlinile, Teesile, Maarjale, koordinaator-organisaator Rainisele ning muidugi täielikult oma nädalavahetuse fondile pühendanud Kasparile, kes oli nõus transpordi enda peale võtma ning tegi tublit vabatahtlikutööd mõlemal maratonipäeval! Samuti Agnesele, kes innukad vabatahtlikud pühapäeval sündmuspaika kohale sõidutas ning salapärasele suuskadel noormehele, kes Mõmmikuna vapralt maskottide
suusasõidul osales!
Mis edasi?
Järgmine KTM-i üritus toimub juba 11. ja 12. mail, pange vaim valmis! Kohtume!
Maratoni fänni kommentaar:
Reporter: „Mitmendat korda sina juba Tartu Maratonil oled?“
Suusataja: „Seitsmendat korda!“
Reporter (imestunult): „Ooo, ja kui vana sa siis oled?“
Suusataja (iseenesestmõistetavalt): „Viieaastane!“