„Minu arvates on Lastefond igal juhul usaldusväärne heategevusfond. Usun, et laste heaks töötavad inimesed on südamega oma töö juures ja ei kasuta kurjasti annetatud abiraha. Lugedes ettevõtmiste kohta, mis on tehtud annetajate abiga, tundub küll, et raha läheb põhjendatult abivajajatele. See teeb ainult rõõmu,” arvab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi püsiannetaja Kristi Kallas.
Kristi Kallas on pensionär, kes otsustas Lastefondi püsiannetajaks hakata 2011. aastal. Ta annetab fondile aasta jooksul 1200 eurot. „Ma olen kogu oma elu töötanud arstina ja püüdnud inimesi aidata. Lugedes ajakirjandusest, et oodatakse toetajaid Lastefondi, ja teades, kui palju on abivajavaid lapsi, soovisin neid aidata. Nii hakkasingi püsiannetajaks,” räägib ta.
Kristi sõnul ei saa rahaline toetus olla väga suur ühe eraisiku poolt, kuid kui aidata lapsi igakuiselt ja püsivalt, siis on toetusest palju abi. „Lugedes aruannetest, kuhu on läinud kampaaniate ning projektide käigus kogutud rahad, siis olen tundnud tõelist heameelt, et olen ka nendes ettevõtmistes osalenud.”
Kristi on püsiannetaja lisaks Lastefondile Eesti Rahvuskultuuri Fondis, kus ta koos abikaasaga tegeleb stipendiumite väljaandmisega juba 2005. aastast, toetades eesti teatrit ajaloo ja kultuuripärandi jäädvustamisel. Abivalmis pensionär on püsiannetaja ka Rahvusvahelisele Punasele Ristile ja seda Belgia kaudu.
Kristi on toetanud samuti Laulu- ja Liikumisstuudiot „Mariel”,mis tegutseb Viimsi vallas. „Viimasel korral tegin annetuse laulupeost osavõtu toetusena, sest lapsed, kes tegutsevad laulustuudios, soovivad ka ju võtta osa sellisest toredast suurüritusest. Kahjuks pole kõikidel vanematel võimalik maksta osavõtumaksu ja see on väga kurb, kui lastel jääb raha pärast sündmusel käimata.”
Kristi arvates pole annetamise korral rahasumma suurus kõige olulisem. Tema jaoks on tähtis hea tahe ja võimalus aidata. „Mujal maailmas on tavaks, et inimesed, kes tulevad oma eluga hästi toime, annetavad teatud osa teiste abistamiseks”.
Pille Marmor on Lastefondi vabatahtlik, kes hakkas püsiannetajaks 2011. aasta aprillikuus. „Enne Lastefondi vabatahtlikuks saamist ei teadnud ma püsiannetamisest midagi. Minule tundus loogiline, et kui olen vabatahtlik ja teen oma tööga head, siis võiksin natuke aidata ka rahalise poole pealt.”
Pille sõnul on temal vabatahtlikuna väga hea ülevaade, kuhu kampaaniate käigus kogutud rahasummad lähevad. „Mina usaldan Lastefondi. Tean, et raha kasutatakse eesmärgipäraselt.”
Tubli vabatahtlik peab püsiannetamist väga oluliseks. „Püsiannetamise vajalikkusest saan rääkida Lastefondi näitel. Kui mõnel lapsel on kiiresti abi vaja, siis on püsiannetamise korral selleks kohe raha olemas. Rahasumma suurus ei ole kõige tähtsam, sest väikestest summadest saavad suured, kui
toetajaid on palju,” arvab Pille. Tema sõnul on püsiannatamine üks lihtsamaid viise, et teha iga kuu head. „Mulle meeldib toetada lapsi ja leian, et Eestis on laste elu palju raskem kui loomadel. Sellel põhjusel mina kodutute loomade varjupaigale ei ole annetusi teinud.”
 Tartu vabatahtlike juht Pille Marmor |
| Pille Marmorile meeldib aidata lapsi ja seetõttu on tema just Lastefondi püsiannetaja |
Pille ütleb, et tema tegeleb heategevusega sellel põhjusel, et soovib olla oma lastele eeskujuks. „Soovin enda lastes kasvatada inimesi, kes oskavad heategevust ja vabatahtlikku tööd väärtustada. Häid inimesi on tegelikult hästi palju, aga nad tuleb lihtsalt üles leida.”
Katrin Krass on Lastefondi vabatahtlik, kes otsustas püsiannetajaks hakata 2013. aastal. „Sain vabatahtlikuks aasta tagasi ja mind ajendas püsiannetajaks hakkama see, et olin vabatahtlikuna väga lähedalt seotud Lastefondiga. Nägin, et raha läheb õigesse kohta ja väga õigetele inimestele.”
Katrini arvates on Lastefond usaldusväärne heategevusorganisatsioon ja ta on täiesti kindel, et raha jõuab alati abivajajateni. „Minul pole küll mingit kahtlust, et raha läheb kõrvale. Näen seda vabatahtlikuna. Näiteks ihtüoosihaigele Kaidole maja ehitamine on väga konkreetne näide, kuidas projekti jaoks hakati raha koguma ja lõpuks ehitati maja valmis. Võib-olla mul oleks raha kasutamise osas kahtlusi, aga olen Lastefondiga lähedalt seotud ja seetõttu mul pole kõhkluseid,” selgitab ta.
Katrini sõnul on püsiannetamine vajalik, et fondil oleks olemas rahaline ressurss tagavaraks. „Kui tulevad juhtumid, et mõnel lapsel on kiiresti abi vaja, siis on Lastefondil raha olemas ning võimalus aidata”.
Tubli vabatahtlik räägib, et lisaks püsiannetamisele teeb ta head veredoonoriks olemisega. „Ma olen mitmeid kordi osalenud doonoripäevadel ja verd loovutanud kaheksa korda. Veredoonorlusega alustasin juba keskkoolis.”
Katrini sõnul on ta teinud heategevusorganisatsioonidele ka ühekordseid annetusi. „Kõige viimane annetus oli „Naerata Ometi” projektile, kus koguti raha vähihaigele tüdrukule Katariinale, et ta saaks koolis käia. Olin augustikuus vähihaigete laste suvelaagris vabatahtlik ja seal oli ka Katariina, kellega koos mängisin. Kui ma nägin, et Katariina toetamiseks on tehtud selline projekt, siis ma ei pidanud isegi mõtlema, kas toetan teda või mitte. Ma tegin kohe ühekordse annetuse ära ja vaatasin, kuidas saan tüdrukut aidata.”
 |
| Katrin Krass soovitab kõigil hakata Lastefondi püsiannetajaks |
Katrin soovitab kõigil hakata Lastefondi püsiannetajaks. „Tulge kõik püsiannetajaks! See on tegelikult lihtne ja väike asi – teed internetis ühe klõpsu ära ning nii läheb iga kuu teatud summa heategevuseks. Sul on võimalus pidevalt head teha ja sa ei pea sellele isegi mõtlema.”
Kaidi Koort