Reisibüroo Baltic Tours lennutas juulikuus Lastefondi aasta parimad vabatahtlikud Sirli Heinsoo ja Maria Mandri preemiareisile Lissaboni, mille kohta kirjutasid tublid vabatahtlikud meeleoluka reisipäeviku.

Sirli ja Maria reisipäevik, 11.-14. juuli Lissabon, Portugal

11. juuli

Oma neljapäevast seiklust alustasime me reedel, 11. juuli varahommikul. Lennuk (TAP Portugal) Lissaboni startis Tallinna lennujaamast kell 7.40. See oli suurepärane ajastus, sest kohaliku aja järgi olime kohal juba kell 10.00 hommikul ja nii oligi terve päev alles ees ootamas.

Kui jõudsime lennujaamast bussiga Lissaboni kesklinna ning astusime bussist maha, oli meil mõlemal suunataju nagu tuulega viidud. Interneti järgi pidi hotell asuma vaid 200 meetri kaugusel bussipeatusest. Kui olime umbes 20 minutit, suured reisikohvrid kaasas, mööda järske tänavaid treppidest üles ja alla kõmpinud, otsustasime lõpuks kohalikelt abi paluda. Lõbusalt naeratav vanahärra näitas abivalmilt vastassuunas ja nii pidimegi oma kohvritega mööda samu treppe tagasi minema. Ise itsitasime, et reisikindlustuse blanketil sportlike tegevuste juurde märkimata jäänud linnuke nüüd enam küll paika ei pea. See võttis ikka omajagu läbi.

Pärast tunniajast ekslemist väikeste tänavate ja ajalooliste väljakute vahel leidsime lõpuks üles hotelli Mundial, mis oli Lissabonis meie peatuspaigaks. Meid ootasid suured ja avarad toad vaatega Lissaboni vanalinnale. Lisaks mugavale asukohale ja ruumikatele tubadele oli hotellis ka väga meeldiv teenindus ja maitsev toit. Samuti tasub välja tuua, et hotelli katusel asus panoraamvaatega restoran ning katusebaar-lounge, kus sai õhtuti head muusikat, veini ja kaunist linnavaadet nautida.

Saabumise päeval otsustasime peale hotelli registreerimist kohe randa minna, nagu päikest igatsevale eestlasele soojal maal kohane. Lissabon asub Tejo jõe suudmes ning linnas endas randa ei ole. Lissaboni ja selle ümbruse ühistransport on väga mugav, kiire ning tiheda graafikuga. Linnas on metroo, sõidavad trammid ja bussid ning kaugematesse äärelinnadesse viivad iga kahekümne minuti tagant käivad rongid. Seega saimegi vaid mõnekümne minutiga sõita ookeani äärde päevitama.

Meie esimeseks sihtkohaks oli Cascais. Linn on tuntud eelkõige oma ilusate kaljusoppidesse pikitud randade ja armsate lõunaeuroopalike tänavate poolest. Võrreldes Eestimaa pikkade liivarandadega on sealsed kaljude vahel paiknevad rannad väikesed ja rahvarohked, ent sügavsinine ookean, pilvitu taevas ning muretult päikest nautivad kohalikud loovad tõelise puhkusemeeleolu. Rannakaljudelt paistab purjejahtidega ilmestud vaade Atlandi ookeanile ning väikeste tänavate äärest leiab palju restorane ja kohvikuid, kus peale rannapäeva õhtusööki nautida. Meiegi valisime nende seast endale meelepärase. Kuna juulikuus on turismihooaeg täies hoos, võivad restoranide sissekutsujad olla pisut pealetükkivad, seda eriti siis, kui lühikesel tänavalõigul on kõrvuti mitu restorani. Kui aga valik on tehtud, on teenindus restoranides meeldiv.

12. juuli

Laupäeval olime esimeseks sihtkohaks planeerinud Alfama linnaosa. Jalutuskäik Alfamas on justkui rännak ajas tagasi. 1755. aasta maavärin ja tsunami purustasid suurema osa Lissabonist, ent Alfama elas selle katastroofi üle ning seal on endiselt säilinud kitsad ja oma asetuselt labürinti meenutavad tänavad. Tänavad on risti-rästi, trepid viivad mäest üles ja alla. Kahel pool tänavat asuvad majad
on üksteisele nii lähedal, et teineteisest üle tee elavad naabrid saavad mõnusalt rõdul istudes omavahel juttu ajada. Ja seda Alfama vanaprouad ka tegid. Alfamale on iseloomulikud majafassaadidel kõikuvad pesunöörid, pisikesed fado-klubid tänavanurkadel ja imekaunid vaated Tejole. Lisaks kitsastelt tänavatelt avanevatele vaadetele on kõrgemates kohtades – Lissabon on ehitatud mitmetele küngastele – ka suured vaateplatvormid ehk miradouro’d. Lummavat vaadet Alfama punastest katustest ning Tejost saab nautida näiteks Miradouro de Santa Luzial.

Laupäeva valisime Alfama avastamiseks seetõttu, et igal teisipäeval ja laupäeval toimub seal päikesetõusust päikeseloojanguni suur kirbuturg – Feira da Ladra, mis tõlkes tähendab vargaturgu.
Viimastega me õnneks turul silmitsi seisma ei pidanud. Nagu ikka, võis turul näha nii kohalikku käsitööd ja põnevaid aardeid, mis kellegi sahtlipõhjast pärinevad, kui ka odavat masstoodangut, nagu näiteks päikeseprillid ja käekotid. Siiski tasub turg kindlasti üle vaadata, sest sealne melu on põnev ning müügiala tõesti väga suur. Kaupa täis letid ja vaibad looklesid läbi mitmete tänavate ja tõenäoliselt ei suutnud me seda kõike hoomatagi.

Alfama linnaosa on isikupärane ja põnev. Seetõttu jätsime jalutades meelde mitme väikese restorani asukoha, et seal õhtustada. Paraku soovitati meil õhtusel ajal Alfama linnosa vältida, sest siis võivad kitsad ja sopilised tänavad osutuda turistidele ohtlikuks paigaks.

Pärast kirbuturgu suundusime rongiga Sintrasse, mis asub samuti umbes 40minutilise rongisõidu kaugusel Lissabonist. Sintra piirkond, kus asuvad mitmed ajaloolised ehitised, nagu Palácio Nacional de Sintra, Castelo dos Mouros ja Palácio Nacional da Pena, kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Sealsed kaunid vaated, lopsakas ja eksootiline loodus ning mägedesse peitunud villad ja nende vahel looklevad mägiteed on kahtlemata vaatamist väärt. Kui esmalt plaanisime Sintrasse minna, tundus meile, et tegemist on pisikese linnakesega, kus peaks kõik kiiresti nähtud saama. Tegelikkuses on kõik huviväärsused pillutatud laiali mäe eri tasanditele ning vahemaad on seetõttu küllaltki suured. Kuna meil oli Portugalis veetmiseks kokku vaid neli päeva, otsustasime, et rendime elektriauto (25 eur/h). Nii saime põgusalt tutvuda kõigi peamiste Sintra vaatamisväärsustega ning peab tunnistama, et sõit imepisikeses elektriautos mööda käänulisi ja kitsaid mägiteid oli elamus omaette. Soovituseks kõigile teistele Lissaboni reisijatele võib öelda, et Sintraga tutvumiseks tuleks kindlasti planeerida kogu päev.

Sintras istusime bussile, mis viis meid taaskord õhtupäikeseks Cascaisse. Päike on Portugalis väga intensiivne, mistõttu soovitame kõigil rannas päevitada enne- või pärastlõunal.

Portugalnr1

Pärast kiiret päevitamist sõitsime tagasi Lissaboni ning sõime õhtust Tejo ääres asuval Praça do Comérciol, mis on välikohvikutega ääristatud suursugune väljak. Sel ajal oli veel käimas jalgpalli MM ning väljakule oli jalgpalli vaatamiseks püstitatud suur ekraan ning tribüünid. Jalgpalli vaatasid portugallased häälekalt ning emotsionaalselt.

Laupäeva õhtul otsustasime tutvuda ka kohaliku ööeluga ning valisime sihtkohaks ööklubi Lux, mille üheks omanikuks on ka näitleja John Malkovich. Õhtu oli vahva – saime palju jalga keerutada ning tutvusime mitmete eri rahvusest inimestega.

13. juuli

Pühapäeva hommikul otsustasime esmalt minna randa päikest võtma. Sõitsime rongiga taaskord Cascaisi poole ning suundusime seekord Estorili randa, mis asub veidi enne Cascaisi.

Sel korral tekitas rannas elevust tõus, mis tõi ookeani meile ja teistele rannas olijatele üha lähemale ja lähemale. Tõus oli nii kiire, et rannas veedetud kahe tunni jooksul pidime me suisa kaks korda pealetungiva vee ees taanduma.

Pärastlõunal olid meie tegevused erinevad.

Maria (Baltic Tours̕ i Aasta Reisija 2014): Mina soovisin Lissabonis olles kindlasti ära käia Belémi kultuurikeskuses asuvas Museu Colecção Berardos, mis on nime saanud José Berardo kollektsiooni järgi. See on moodsa ja kaasaegse kunsti muuseum, kus on võimalik tasuta näha näiteks Jackson Pollocki, Pablo Picasso, Andy Warholi ja Marcel Duchampi töid. Kollektsioon on hiiglaslik ning muuseumis võib veeta tunde. Minu jaoks tundus
uskumatu, et nii suure kollektsiooni vaatamine on täiesti tasuta. Omaette vaatamisväärsuseks on ka kultuurikeskus ise oma huvitava arhitektuuriga. Samuti avaneb kultuurikeskuse aiast suurepärane vaade Tejo jõele, maadeavastajate monumendile ja Ponte 25 de Abrilile ehk 25. aprilli sillale.

Muuseum paikneb ajaloolises Belémi linnosas, kus asub ka üheks Lissaboni sümboliks olev Torre de Belém ja Mosteiro dos Jerónimos ehk Hieronymuse klooster. Lisaks on kõigi nende vaatamisväärsuste vaheline ala täis imeilusaid, purskkaevude ja palmipuudega palistatud parke.

Sirli (Baltic Tours̕ i Aasta Reisija 2014): Mind köitis rohkem jõe ääres oleval promenaadil jalutamine ning samuti otsustasin sisse põigata ka rõivakauplustesse. Lissabonis asub väga palju erinevaid kaubanduskeskuseid ning samuti on kesklinnas mõned kindlad tänavad, kus paljud brändid on oma poekesed avanud. Parasjagu olid poodides väga suured allahindlused (kuni 70%), mistõttu soovitan suurematel poodlejatel Lissaboni külastada alates juulikuust.

Päeva lõpetasime Rua Augusta jalakäijate tänaval õhtustades.

14. juuli

Olime eelnevatel päevadel silmanud ühte kena vaateplatvormi, mis paistis meie hotelli akendest. Tänu hotelli töötajatele suutsime selle koha ka kaardil kindlaks teha ning meie õnneks sõitis sinna Lissaboni kõige legendaarsem tramm. Kollased trammid, mis Lissaboni vanalinna kitsastel ja mägistel tänavatel vuravad, on kahtlemata üheks linna tuntumaks sümboliks. Arvestada tuleb ootamatute pidurduste ja järskudel nõlvadel asuvate trammipeatustega, kuid sõit on kindlasti vaeva väärt.

Esmaspäevase päeva pühendasime me Lissaboni tänavatele ja poodidele ning suutsime oma kohvrid ostudega nii mõnegi kilo raskemaks muuta. Päeva – ja ka kogu reisi – lõpuks olime väsinud, aga õnnelikud. Lennuk väljus Lissabonist Tallinna poole õhtul hilja (ca 23.30) ja tagasi kodumaale jõudsime varahommikul.

Nõustusime mõlemad, et Lissabonis on palju vaadata ja teha. Et linna ja selle ümbrust täiel rinnal nautida, tasuks Lissaboni sõita veidi kauemaks kui neljaks päevaks. Nii jõuab kõik kohad kiirustamata ja nautides läbi käia. Oleme oma reisiga väga rahul ja loodetavasti satume Portugali tulevikus tagasi, aga siis juba pikemaks ajaks.

 Portugalnr2