Lastefond tähistas Tartus ja Tallinnas haruldaste haiguste päeva

28. veebruaril said heasüdamlikud inimesed toetada haruldaste haiguste päeva puhul abivajavaid lapsi nii Tartu kaubamajas kui Tallinnas Ülemiste keskuses.

Sõna „haruldane” kõlab igati positiivse, isegi veidi salapärase ja suursugusena. Veel uhkema tulemuse saab, kui teha eelnevalt mainitud omadussõnast nimisõna – „haruldus”. Ooohh, see kõlab hästi! Kes ei
tahaks olla HARULDANE või lausa HARULDUS?! Ometigi moodustavad kogu rahvastikust 6-8% inimesed (+ nende lähedased), kelle jaoks need sõnad ilmselt ei too kaasa positiivsete emotsioonide tulva ega pane neid oma haruldusest kantuna nina püsti ringi käima. Siinkohal olengi tujurikkuja ja tõmban kriipsu peale kogu positiivsusele, salapärasusele ja suursugususele, millega enne neid kahte sõna ehtisin.

Selle loo ühtedeks peategelasteks on haruldased haigused ja neid põdevad inimesed, kelle toetuseks on maailmas välja mõeldud oma päev – haruldaste haiguste päev – ja et haruldust oleks ikka kuhjaga, on selleks päevaks valitud haruldane kuupäev – 29. veebruar. Haruldased haigused on enamasti väga rasked ja kroonilise kuluga ning seega etendavad need selles loos negatiivseid kangelasi. Nende nimed on näiteks bulloosne epidermolüüs, Rett sündroom, primaarne lümfostaas/lümfödeem, Ohtahara sündroom, Aicardi sündroom, oligodontia, Rasmusseni sündroom, granulomatoostõbi, Hurleri sündroom, Möebiuse sündroom.

Nagu ühes korralikus loos ikka, on ka käesolevas olemas positiivsed tegelased. Need positiivsed tegelased tulid 28. veebruaril kokku Tallinnasse Ülemiste Keskusesse ja nendeks olid Lastefondi vabatahtlikud koos ülipehme ja endiselt kurvasilmse Mõmmikuga, imeilusa hääle ja hea südamega noor laulja Elina Born koos kolme toreda ja andeka poisiga (basskitarrist Siim Usin, trummar Kallervo Karu, kitarrist Carlos Roos), alati rõõmus ja krapsaks Reet Linna, pisikesi tühjasid õhupalle täis põlledega ning toredad, ise oma ameti selgeks õppinud õhupalliloomade meisterdajad, kindla käe ja hea maitsega näomaalingute tegija, kõlava hääle ja halli ülikonnaga päevajuht/oksjonipidaja ning suur hulk häid ja hoolivad poekülastajad, kes hoolimata allahindluste hooaja lõppemisest ei pidanud paljuks anda oma panus toetamaks haruldaste haigustega inimesi. Tundub, et häid tegelasi oli ülekaalukalt rohkem kui halbu… Kõik eelnevalt loetletud tegelased said oma toetuse puistata Ülemiste keskuse peauksest vaid paari meetri kaugusele maha laotatud Eesti kaardi kujutisele, mis päeva lõpuks helkis üleni hõbedaselt-vaskselt. Kes aga kauplusest endale näiteks sobivat käekoti, jalanõupaari, raseda kleiti, juturaamatut, pinalit, patja või kaisulumememme ei leidnud, sai selle endale väga hea hinnaga soetada heategevuslikult oksjonilt.

Seal H&M-i ukseesisel alal oli korraga õhus nii palju headust, rõõmu, nalja ja naeru, lisaks veel helkivat ja klõbisevat metallisära, et usutavasti astuti edasi suur samm võitluses selle loo pahadega. Aga kas siis ikkagi hea võidab kurja lõplikult, nagu ühes klassikalises muinasjutus peaks tingimata olema, seda näitavad ilmselt elu ja aeg. Head jätkavad tegutsemist, peatse kohtumiseni!

P.S. Sui Sa tahad teada, kellele hoiab pöialt üks eelneva loo positiivsetest kangelastest, eelmisel aastal Eesti Laulu võitnud Elina Born, siis lahenda järgnev mõistatus:

J      s      o
o      ü      P
t       n      m
i       a      n
r

 

Loo autor: Maarja Heina