„Tartu Perekodu Käopesa juures asuv hoiukodu pole rehabilitatsiooniasutus. Eesmärk on teha hoiukodust raske ja sügava puudega laste jaoks sama hubane koht nagu oma kodu, kus hoolitsevad laste eest ema-isa asemel vastava väljaõppe saanud kasvatajad ning tugiteenuste spetsialistid,“ selgitas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Küllike Saar.
TÜ Kliinikumi Lastefond avas esmaspäeval, 17. märtsil pidulikult Tartu esimese raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu. Avamisüritusel tutvustati Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniat „Unistuste puhkus“, mille raames kogutakse raha puuetega lastele hoiukodude loomiseks ja tugiteenuste pakkumiseks kogu perele. Sündmusel tänati samuti Lastefondi hoiukodude projektis osalevaid koostööpartnereid.
Ainulaadne pilootprojekt
Käopesa juures asuv 6-kohaline hoiukodu on avatud esialgu nädal aega (17.-21. märtsini) pilootprojektina, kuid hiljem plaanib Lastefond pakkuda tugiteenuseid puuetega lastele Tartu linnas aastaringselt. „Loodan, et projekt läheb kenasti käima ning Lastefondil õnnestub lisaks Tartule seada sisse hoiukodud ka teistesse suurematesse linnadesse. Teine samalaadne hoiukodu on plaanis avada juba selle aasta juunikuus Pärnus. Järgmised hoiukodud plaanime teha Ida-Virumaale ning seejärel Lõuna-Eestisse,“ rääkis Küllike Saar Lastefondi plaanidest.
2014. aasta põhikampaania „Unistuste puhkus“ eesmärk on näidata, et puuetega lastele mõeldud hoiukodudest on palju kasu ja Lastefond loodab, et riik võtab lõpuks hoiukodude rahastamise üle.
Koera- ja muusikateraapia lastele
 |
| Teraapiakoer Ellie esimene tööpäev |
Tartu hoiukodu pilootprojektis osalevad neli Tartumaa last vanuses 7-12 aastat, kellest kolm
kasutavad ööpäevase hoiu ja üks päevahoiu teenust. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul pakutakse erivajadustega lastele nädala jooksul lisaks hoiuteenusele ka muusika-, loov-, koera- ja füsioteraapiat ning arsti konsultatsioone.
Lapsevanemad ning teised pereliikmed saavad soovi korral kasutada kogemus- ja sotsiaalnõustamist. „Kogemusnõustamine on mõeldud erivajadusega või rasket haigust põdeva lapse emale ja teistele pereliikmetele, et aidata seeläbi parandada nende perede toimetulekut ning soodustada laste arenguks vajaliku perekeskkonna kujunemisele. Tegemist on sotsiaalteenusega, mis keskendub peamiselt erinevate sotsiaalse ja vaimse tervise probleemide ennetamisele,“ põhjendas kogemusnõustamise vajalikkust Küllike Saar.
Vanemate suured hirmud
Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul on mõistetav, et esialgu võib lapsevanematel esineda kõhkluseid ja hirme, kas tuua enda laps hoiukodusse või mitte. „Paljud vanemad kardavad jätta oma lapse hoiukodusse kasvatajate hoolde, sest nad on oma last hooldanud üksinda juba aastaid. Nad arvavad, et mitte keegi ei oska nende lapse eest hoolitseda nii hästi, nagu nad on ise seda teinud. Käopesa hoiukodus hoolitsetakse erivajadustega laste eest sama hästi kui kodustes tingimustes. Muretsemiseks pole põhjust.“
 |
| Tartu Perekodu Käopesa juhataja Sirli Peterson avamisüritusel |
Tartu Laste Tugikeskuse sotsiaaltöötaja ning Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm lisas, et enamasti on tehtud lapsega haiglas raviprotseduuri käigus või mõnes teises hooldusasutuses mingisugune eksimus ja sellel põhjusel on vanematel suured hirmud ning negatiivsed kogemused. „Hoiukodus viibiva lapse pärast ei ole vaja muretseda. Lapsevanem saab alati helistada hoiukodusse ja uurida lapse olukorra kohta. Vanematele antakse ilusti need vastused.“
Unistuste puhkus
Lastefond pakub ka lapsevanematele mitmeid tegevusi enda arendamiseks ja raskest hooldustööst puhkamiseks. „Meie koostööpartnerid on välja pannud peredele teatri- ja restoranikülastusi, kuid võimalik on minna ka spaasse. Kõik tegevused on erivajadustega laste peredele võimaldatud tasuta tänu Lastefondi väga headele sponsoritele, kelleks on Werner, Vanemuine ja Dorpat SPA.“
 |
| Lastefondi tublid vabatahtlikud Käopesa hoiukodus |
Lastefondi tegevjuht Küllike Saar lisas, et hoiukodu puuetega lastele võib olla mõnele vanemale pääsetee, sest lapsevanem saab ennast välja puhata ja laps võib hakata palju rohkem arenema kui kodus, sest temaga tegeletakse teistmoodi.
Miks on hoiukodud vajalikud?
Margit Krjukov – puudega last kasvatav lapsevanem ja Lastefondi 2014. aasta põhikampaania plakatil oleva Eliise ema: Samamoodi, nagu tavalistel lastel on kodu lähedal lasteaiad ja koolid, peaks olema ka puuetega laste vanematel kindlustunne, et üle kogu Eesti on neil võimalik leida koht, kuhu mõnikord saab tuua erihooldust vajava lapse. Terve laps vajab intensiivset ja ööpäev läbi kestvat hooldust ainult mõne aasta ja hakkab juba kooli minnes tasapisi iseseisvuma, kuid puudega lapsel jääb hooldusvajadus kestma enamasti terveks eluks. Tavalist last on vahel nõus hoidma ka sõbrad, tuttavad ja sugulased, kuid sügava puudega lapse puhul saab leida hoidja ainult pereringist, kes julgeks ja oleks nõus erivajadusega last paar tundi valvama.
 |
| Lastefondi tegevjuht Küllike Saar tänamas Margit Krjukovit |
Hoiukodud on väga vajalikud, sest ükski lapsevanem ei suuda hooldada üksinda sügava puudega last terve elu 24 tundi ja 7 päeva nädalas, kuid just seda teevad sageli sügava puudega pereliikmete hooldajad. Selline hoiuteenus muudab raske ja sügava puudega laste peredes väga palju, kuna see võimaldab vanematel osaleda igapäevaelus võrdselt teiste inimestega. Hoiukodu peaks olema puudega laste perede jaoks olemas just siis, kui neil on abi väga vaja, olgu tegemist päevahoiu, nädalahoiu, nädalalõpu- või intervallhoiu vormis. Vahel on vaja kohta, kuhu saab viia lapse, et käia tööl, aga mõnikord selleks, et ise välja puhata, kodu korrastada või kord aastas endale ärasõitu lubada.
Kaidi Koort