Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi missioon on äratada kaaskodanikes hoolivust ja tähelepanu kõige õrnemate ja nõrgemate suhtes. Haigete laste elu paremaks muutmise nimel töötavad paljud inimesed, sealhulgas meie tublid vabatahtlikud. Soov, mille poole püüeldakse, on muidugi ühine. Siiski on tegemist erinevate isiksustega, kellel kõigil oli oma kindel põhjus fondiga liituda. Üks nimetatud vabatahtlikest on Karoline Liiv, kes juba lühikese ajaga on jõudnud fondi tegevusse panustada.
Tegevus Lastefondis
„Eelmisel aastal sai täpselt kolm õiget otsust tehtud. Lastefondiga liitumine oli üks neist,” kirjeldab Karoline hiljutisi muutusi enda elus. Nimelt nägi ta kõrvalt, kui entusiastlikult tema õde Sandra fondi tegemistesse haaratud on ning mõtles endamisi, et kui teiste aitamine nii palju teotahet ja energiat toob, siis peab ta sellest osa saama. Nii tuli ka Karoline eelmise aasta sügisest Lastefondi vabatahtlikuks ning hoovõtmise peale pole ta aega kulutanud. „Alaliselt tegelen meediaseirega. Selle kohustuse raames kontrollin, mida ja kui tihti meedia Lastefondist räägib ning selle tegevusele viitab,” seletab Karoline enda ülesandeid lahti. „Leiud saadan Lastefondi teabe- ja projektijuhile, kes need siis meie kodulehele kõigile huvilistele järele lugemiseks postitab.”
Veel on Karoline võtnud osa Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis toimuvatest korvpallimängudest, kus vabatahtlikud koos Mõmmikuga annetusi koguvad ning Lastefondi koostööst Lõuna-Eesti Pimedate Ühinguga. Vastavalt vanasõnale “kes palju teeb, see palju jõuab” on Karoline endale juba uue ürituse leidnud, mille õnnestumisele ta kõigest väest kaasa aitab. „Enda jaoks olen selle Jänku-Jussi mängupäevaks ristinud”, naerab ta. See on viide laupäeval, 21. veebruaril Tartu Kaubamajas aset leidnud üritusele, kus Lastefondi Mõmmik ja Jänku-Juss Eesti Vabariigi aastapäeva eelsel nädalavahetusel mudilastega teemakohaseid joonistusi tegid, üheskoos meisterdasid ja mängisid. „Minu jaoks oli see esimene kord midagi korraldada ja vastutus oli täitsa piisav,” meenutab Karoline. 
„Pidin välja mõtlema huvitavaid mänge ja tegevusi, mida erinevas vanuses lastega teha. Lisaks pidin leidma vabatahtlikke, kellel nädalavahetusel aega oleks ning mõtlema ka tegevusteks vajaminevate tarbeasjade ja koguste peale. Selliste kogemuste läbi areneb palju, vähemalt kehtib see minu puhul. Läbi Lastefondi olen muutunud julgemaks ja paremaks suhtlejaks.”
Isiklikud väljakutsed
„Minu kogemuste põhjal tulevadki kõige väärtuslikumad õppetunnid läbi raskuste,” ütleb Karoline ning muutub korraga mõtlikuks. Nii kirjeldab ta enda olukorda pärast põhikooli ning otsust kohe mitte edasi õppida. „Motivatsioon oli tookord täielikult kadunud ja ma tundsin, et kui nüüd pausi ei teki, siis lõpeb see halvasti.” Seega võttis ta endale akadeemilistest väljakutsetest vaba aasta ning tegeles sel ajal paljude asjadega, ka reisimisega. „Pidin pool Euroopat läbi rändama, et ennast leida,” lausub Karoline taaskord õnneliku hääle ja olekuga. „Mingi hetk nagu meenus jälle, kes ma olen ja olla tahan. Pärast seda avastust läks elu tagasi rööpasse.” Energiliselt seletab ta edasi, et hakkas usinasti tutvuma erialadega, mis talle huvi pakkusid. „Põnevaid elukutseid oli palju, aga ma tahtsin leida integreeritud programmi, kus ma praktilisele väljaõppele lisaks ka gümnaasiumihariduse lõpetatud saan. Nii on hiljem võimalik ka akadeemilisi õpinguid jätkata, kui peaks tahtmine tekkima.
Hetkel õpib Karoline esimest aastat Tartu Kutsehariduskeskuses pagar-kondiitriks. „Olen väga rahul enda otsusega”, ütleb ta enesekindlalt. „Tagantjärele on mulle selge, et koormavaks muutus rutiin igapäevases koolielus. See lihtsalt ei sobi mulle! Aga praegu on teoreetiline õpe kooskõlastatud praktilisega. Vaheldusrikkus on tähtis, millele muuseas ka tegevus Lastefondis kaasa aitab.” Karoline on enda klassis klassivanem ning valmistub parasjagu viienädalaseks praktikumiks välismaal, kuhu tavaliselt esimese aasta õpilasi ei lubata. „Olen elevil ja õnneks läheb meid praktikale seitse inimest. See julgustab,” lisab ta särasilmi.
Isiklikud tõekspidamised
„Tugisüsteem on elus oluline,” räägib Karoline tõsisel häälel. „Tean omast käest, et toetav perekond ja sõbrad on asendamatud. Mõnikord lihtsalt ei suuda enda eest välja astuda ja just nendel hetkedel on vaja, et keegi teine seda sinu eest teeks.” Nii kirjeldab ta enda emotsionaalset arengut ja kuidas tema tõekspidamised välja on kujunenud. „Olen koolikiusamist näinud ja ise kogenud. Tookord ma selle eest tänulik polnud, uskuge mind,” meenutab Karoline muiates, aga lisab kohe „Nüüd suudan asjale juba teisest vaatenurgast läheneda. Ilmselt just selle kogemuse tõttu võtan täna koolikiusamist väga tõsiselt ning astun kohe vahele, kui näen, et kedagi halvasti koheldakse. Nagu ma juba ütlesin, tugisüsteem on oluline ning olles ise küpsem ja kogenum, suudan nüüd teistele suuremal määral toeks olla kui varem. Olen hea meelega nõus selle nimel pingutama, et takistada või siis vähemalt leevendada teiste kannatusi. See tahe panustada ühiskonna parandamisele oli Lastefondiga ühinemisel üks olulisemaid põhjuseid.”
Loo autor: Margit Tensok