Kas oled näinud suure beebikõhuga noort habrast naist keset käredat pakaselist päeva poe juures maas lamavale kodutule kiirabi ja politseid kutsumas? Kas oled poes kassajärjekorras näinud naisterahvast, kes enda ees maksvale vanaprouale lahkelt puudujäävad eurod ulatab? Kas oled kohanud kaupluses pikka brünetti neidu, kes pisikesele plikatirtsule kommi ostab, sest väiksel tüdrukul lihtsalt ei ole nii palju raha, et endale ise kompvekipakk soetada? Kas oled juhtunud talvel libedast kaldteest alla tulles enda ees nägema kentsakat paarikest – karguga vanur ja noor naerusuine naisterahvas?
Kui vastasid mõnele neist küsimustest jaatavalt, siis ilmselt oled juba kohtunud Lastefondi koostööpartneri Aravon OÜ* tegevjuhi Aljona Gorbatškovaga, kelle jaoks tundub väikeste ja suuremate heade tegude tegemine olevat peaaegu sama loomulik ja vajalik kui söömine, joomine ja magamine, mis kuuluvad inimese baasvajaduste hulka. Ilmselt vanadest egiptlastest inspireerituna on Ameerika psühholoog Abraham Maslow ehitanud päris oma püramiidi – viieastmelise vajaduste hierarhia.
Püramiid on ülesehitatud põhimõttel, et madalamatel astmetel asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb kõrgemal asetsevate vajaduste aktualiseerimisele. Inimene soovib esmalt rahuldada oma füsioloogilisi vajadusi, siis asub ta rahuldama turvalisuse vajadusi ning seejärel hakkab tähelepanu pöörama kuuluvusvajadusele. Tunnustus ja eneseteostus paiknevad püramiidi tipus ning nendeni jõutakse siis, kui madalamad vajadused on rahuldatud. Järgides Maslow ja tema jüngrite loogikat, paigutub heategevusega tegelemine justkui püramiidi tippu, olles tugevalt seotud eneseteostusega, mitte aga igapäevaste kehaliste vajadustega (selles osas on teretulnud vastupidised põhjendatud arvamused!). Maslow kirjeldatud vajaduste hierarhiat on palju kritiseeritud ja edasi arendatud, kuid üldiselt näib see ikkagi toimivat.
 |
| Segipaisatud Maslow püramiid |
Oot, oot, oot kas ikka näib?! Loo peategelase elu kooskõlastada Maslow välja nuputatud hierarhiaga osutus näiteks väga keeruliseks ülesandeks, millest näis lihtsam loobuda ja tunnistada fakti: erand kinnitab reeglit. Suure beebikõhuga noor habras naine seisab käreda pakasega keset tänavat ja ootab, maas lamavale kodutule kutsutud kiirabi ja politseid – kuidas sobib see kokku Maslowga? See jäägu hetkel igaühe enda analüüsida. Minu arvates on aga Maslow Aljona Gorbatškova taoliste inimeste olemasolu eiranud. Samas aga tunnistan, et mõistan kuulsat vajaduste hierarhia loojat täielikult, sest tegemist on üsna haruldase ja keerulise liigiga, keda tihti ei leia ja kui leiab, siis on päris keeruline aru saada, millega täpselt tegemist on. Mul õnnestus aga üks taoline haruldane isend meelitada Tartus Tasku keskuses asuvasse Tassikookide kohvikusse (mis kahtlane kohtumispaik?!**) ning uurida teda ja tema paljusid tegevusi pisut lähemalt.
*9. septembril allkirjastas SA TÜK Lastefond koostöölepingu kosmeetikatoodete maaletooja Aravon OÜ-ga. Heategevusliku koostöö raames annetab ettevõte aasta jooksul igalt müüdud Geomar kehahooldustootelt 1 euro Lastefondile. Kampaania käigus kogutu läheb sügava puudega laste
toetuseks. Vastava kleebisega märgistatud tooteid on võimalik terve aasta vältel osta kauplustest Selver ja Rosalind, Euroapteegist ning ettevõtte kodulehelt www.aravon.ee. Geomar tootesarja kuuluvad aktiivseid kosmeetilisi toimeaineid ning looduslikke elemente sisaldavad kehahooldustooteted, milles kasutatakse Surnumerest pärit loodusrikkusi. Sarjas leidub kehakoorijaid, ravimudasid, maske, vannisoolasid, dušiõlisid jm.
**selline mõte käis mul peast läbi, kui Aljona kohtumiseks just selle paiga valis. Kui ma aga enne kohtumisele minekut kiirelt seda kohvikut guugeldasin sain teada, et valik ei ole sugugi juhuslik ega ka kahtlane. Nimelt on Tassikookide kohviku üks omanikest selle loo peategelane Aljona Gorbatškova.
Aljona Gorbatškova on noor, ettevõtlik ja põikpäine naine, kes täidab igapäevaselt mitmeid erinevaid rolle, mida ta kõigest väest üritab ka kokku sobitada ja koos toimima saada (tundub, et see tal ka õnnestub) ning mis paratamatult näivad olevat tegelikult läbinisti põimunud. Temaga vesteldes jõuab ka ehitustöödest ja hulgikaubandusest alguse saanud jutt oma otsaga lõpuks tema kahe väikese pojani, kellel on tema elus kahtlemata kõige tähtsam koht.
Ema
Kõige tähtsamaks siin elus peab Aljona lapsi, nagu ka eelnevalt mainitud, siis eeskätt muidugi enda kahte poega, kellest ta iga hinnaga soovib kasvatada tõelisi džentelmene. Ka Aljona unistused on tugevalt seotud tema lastega. Nimelt unistab ta sellest, et tema pojad saaksid elada täisväärtuslikku elu ning et ta näeks oma lapselapsi. Ka SA TÜK Lastefondini jõudis Aravon OÜ juht just tänu oma lastele, emarollis olles.
Esimest korda puutus Aljona Lastefondiga kokku mitu aastat tagasi oma pojaga SA TÜK lastekliinikus olles. Pikad ootamised kõledates päevinäinud koridorides viisid teda pidevalt kokku Lastefondi reklaamivate plakatitega, millest on tema sõnul lastekliinikus raske mööda vaadata. Näib, et lastekliinikus kohati tapeedi rolli täitvad Lastefondi tutvustavad plakatid vajutasid naise alateadvusesse sügava jälje, mis nüüd, aastaid hiljem, viis fondiga koostöölepingu sõlmimiseni.
Tegelikult on Aljona koostööle Lastefondiga mõelnud juba aastaid. Lastefond on ennast talle aeg-ajalt meelde tuletanud linnapildis olevate plakatite näol ning korra on ta juhtunud nägema fondikaid koos Mõmmikuga ka Tartu Kaubamajas. Ei tema ise ega tema pisikesed lapsed aga kõigi lemmik Mõmmikut kallistada jõudnud veel ei ole. Mõni aeg tagasi otsustas noor ettevõtja oma mõtted ka teoks teha ning koostöövõimalusi Lastefondiga lähemalt uurida. Ta alustas fondiga tutvumist kodulehest ning esmalt mõtles, et hakkab püsiannetajaks. Avalehest kaugemale jõudes ja abisaanute lugudesse süvenedes ning nähes, kui paljud ettevõtted on Lastefondile oma abikäe ulatanud, otsustas ta, et asi tuleb ette võtta ikkagi suuremalt, ainult püsiannetusest siiski ei piisa. Mõeldud-tehtud, võttiski Aljona ise Lastefondi juhiga ühendust ning pakkus Aravaon OÜ-d fondile koostööpartneriks. Muide, selliseid juhtumeid, kus ettevõte ise otsib koostöövõimalusi Lastefondiga, ei ole fondi ajaloos just palju. Hmmm, just sain kinnituse, et Aljona rollid elus on tugevalt omavahel põimunud – ema rollist on äkitselt saanud ettevõtja ja heategija…
Ettevõtja
 |
| Mmmmmõnusad tassikoogid koos oma perenaisega |
Aljona Gorbatškova on täiesti ebatüüpiline ettevõtja – ta tõestab nii sõnade kui ka tegudega, et annaks
kasvõi kõik ära, mis tal on. Need, kes teda tunnevad, vaid naeravad selle üle heatahtlikult, kuid samas on ka neid, kes suhtuvad tema tegevusse (õigem oleks vist öelda suisa elustiili) skeptiliselt või lausa vaenulikult. Aljona sõnul on ta negatiivset tagasisidet saanud ka koostöö kohta SA TÜK Lastefondiga.
Kapitalistlikus ärimaailmas on sõna võetud eelkõige just selles osas, et summa, mis iga toote pealt heategevusse läheb on liiga suur (1 euro) ja mis see veel aastas teeb ja mis saab siis kasumist… Põikpäine Aljona ei lase ennast aga taolistest arvamustest häirida ning raputab skeptikutele veelgi soola haavale arvamusega, et tema nägemuses võiks iga ettevõte annetada mingi protsendi oma tulust heategevusele.
Mis siis ikkagi ajendas pealtnäha nii omakasupüüdmatut naist tegelema ettevõtlusega? Aljonat tundvad ja käesolevat lugu siiani hoolikalt lugenud inimesed ilmselt ei üllatu põhjust kuuldes. Nimelt on Aravon OÜ juhil seljataga kaks keerulist ja ebameeldivat suhet tööandjaga, mis tekitasid temas soovi tõestada, et ka ärimaailmas saab asju ajada heaga. 5 aastat tagasi, kui naine oli 6. kuud lapseootel alustas ta oma „missiooni“, mille üheks eesmärgiks oli hea usu taastamine ülemustesse ning mille tulemusel sündis Itaaliast kosmeetikatooteid maaletoov ettevõte nimega Aravon, mis on nüüdseks sukeldunud lisaks põhitegevusele ka heategevuslikku maailma. Muide, koostöö SA TÜK Lastefondiga ei ole Aravon OÜ-le esimene kokkupuude heategevusega. Eelnevalt tegi ettevõte paar aastat väga edukalt koostööd Eesti Vähiliiduga. Ma tegin seda jälle – tõin eredalt esile rollide põimumise…
Heategija
Aljona on täiesti tüüpiline heategevusega tegeleja, võiks öelda, et ta passiks oma suure empaatiavõime ja ettevõtlikkusega suurepäraselt lausa heategija prototüübiks. Tema taustas ei ole midagi intrigeerivat – ei ole tal kriminaalset minevikku ega õnnetut lapsepõlve. Tema motiivid on täiesti siirad. Tegu ei ole aga kindlasti malbelt naeratava naiivitariga, kes raske tööga teenitud raha lahkekäeliselt kõigile soovijatele jagab. Tema teod on läbimõeldud ning kergekäeliselt ta enda ega oma ettevõtte raha ega aega ei jaga. Eraelus (kui seda on võimalik üldse tema puhul eristada) näiteks ei poolda Aljona raha andmist kerjustele, sest üldjuhul ostetakse selle eest tubakatooteid või alkoholi. Annetuskastidesse paneb ta aga raha meelsasti. Ka SA TÜK Lastefondi tegemistega viis ta ennast enne lepingu sõlmimist kurssi ning praegu usaldab ta endasõnul fondi täielikult ning tal ei ole hetkekski tekkinud kahtlust, et tema ettevõtte poolt annetatud raha kasutatakse valedel eesmärkidel. Seetõttu loodab Aljona Gorbatškova, et koostöö Lastefondiga ei piirdu vaid käimasoleva projektiga ning areneb ja kestab pikemalt.
Ometigi ei ole aga heade inimeste elu alati nii muinasjutuline. Varasemalt on Aljona enda sõnul oma sinisilmsusega ka palju n-ö vastu näppe saanud. Tema elus on olnud juhtumeid, kus tema usaldust on ära kasutatud, kuid noor ema/ettevõtja/heategija/… usub, et inimene õpib kogu elu ja taolised kogemused teevad vaid tugevamaks. Paraku õpib Aljona enda sõnul kõige paremini ikkagi enda vigadest, mis tõestab, et tegu on ikkagi inimesega, mitte aga mõne ebamaise haruldase nähtusega…
Rebane koolinäidendis
Muide, Aljona oleks isegi valmis ringi luusima Mõmmiku nahas. Hoolimata sellest, et ta väidab, et kõik avalikud esinemised ja sõnavõtud teles või raadios võtavad tal jalad tõeliselt nõrgaks ja viivad ta praktiliselt minestuse äärele, on tal kostümeeritult esinemise kogemus täiesti olemas. Nimelt on Aljona väga edukalt kehastanud koolinäidendis rebast.
Järgnevalt lõik ühest Aljona Gorbatškova „ülestunnistusest“, mida lugedes proovi vastata küsimusele, kas Aljonal on õnnestunud taastada head usku ülemustesse?
Mulle on alati meeldinud oma sõpru ja töötajaid üllatada kingitustega, isegi siis kui neil pole sünnipäev (viinud lõunale, kinkinud Tassikooke või kosmeetikatooteid oma laost, suurimad kingitused on olnud jalgrattad: oma sõbrannale ning ühele väga hea südamega prouale nimega Õie, kes aitab mu pisikest poega hoida). Kui aus olla, siis sellistel tegudel ei ole kunagi mingisugust tagamõtet olnud, pigem andmisrõõm.
 |
| SA TÜK Lastefondi koostöö Aravon OÜ-ga toob kindlasti suure naeratuse nii mõnegi lapse ja tema vanema näole |