Möödunud nädala pühapäeva õhtul, 14. jaanuaril oli “Aktuaalne kaamera. Nädal” eetris saade, kus tõstatati küsimus, miks teeb riik raha eraldades sügava või raske puudega lapse puhul olulist vahet, kas laps on asenduskodus, haiglas või oma vanemate juures päriskodus.
Peres elava raske ja sügava puudega lapse toetus on 80 eurot ja 55 senti. Selle eest tuleb lapse eest hoolitseva(te)l vanema(te)l muretseda retseptiravimid, käsimüügiravimid, mähkmed, puhastusvahendid, maksta aparaatide ja abivahendite rent, tasuda elektrikulud jpm. Asenduskodus asuva lapse pearaha on seevastu 1230 eurot + ravimikulud ning raviasutuses viibiva lapse kulud ulatuvad mitmetesse tuhandetesse.
Lisaks maksavad omavalitsused vanemale, kes ei tööta ja täiskohaga oma lapse eest hoolitsevad, hooldajatoetust, mille suurus sõltub omavalitsuse otsusest ja on kas 19, 25 või kõige rohkem 100 eurot kuus. Mõni ei maksa üldse, viidates perekonnaseadusele, mis kohustab vanemaid lapsi hooldama
Riigipoolne vähene toetus on pannud omastehooldajad keerulisse olukorda, mil tuleb hakkama saada äärmises kitsikuses või tuleb ühel lapsevanemal kolida välismaale, et seal töötada ja koju raha saata.
Täispikka lugu 8-aastasest Kellist ja 11-aastasest Simonast ning nende vanematest ja riigipoolse esindaja vastusest on võimalik näha SIIT.
Lisaks tegi ERR intervjuu ka haigekassa juhatuse esimehe Rain Laanega ning uuris, milline on tema seisukoht.
Esmaspäeval, 15. jaanuaril tuli eelmisel õhtul eetris tõstatud probleemile vastukaja, et riigikogu sotsiaalkomisjon hakkab arutama puudega laste hooldajate toetuste tõstmist ja ühtlustamist, et see ei sõltuks omavalitsuse jõukusest ja otsusest.
Nädal hiljem, 22. jaanuaril oli “Aktuaalse kaamera” eetris lugu, mis viitas probleemile, et puudega lapse pere olukord sõltub endiselt liiga palju omavalitsusest.