Tegevusteraapia õpetab ja arendab oskusi igapäevaelus paremini hakkama saamiseks

Heategevuskampaania „Üleannetus“ meeskonnakoosolekul käis tegevusteraapiast rääkimas tegevusterapeut Grete Anton. Ülevaate tegevusteraapia olemusest ja tegevusterapeudi tööst pani blogisse kirja TÜ Kliinikumi Lastefondi vabatahtlik Kaisa Mihklepp. 

Mis on tegevusteraapia?

Tegevusteraapia on inimese füüsilise ja psüühilise seisundi mõjustamine eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et aidata abi vajaval inimesel saavutada parimat võimalikku toimetulekutaset igapäevaste tegevuste sooritamiseks.

Kes on tegevusterapeut?

Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Tegevusterapeudi töö eesmärk on häiritud tegevusvõimega isiku tegevusvõime säilitamine ja edendamine ning iseseisvuse suurendamine igapäevases elus. Ka siis, kui inimese igapäevane toimetulek on haiguse või trauma tõttu häiritud, saab terapeut aidata omandada oskusi, kuidas igapäevaelus võimalikult hästi hakkama saada. Tegevusterapeut aitab õppida kasutama lihtsaid abivahendeid ja võtteid, et erinevate tegevustega toime tulla. Tegevusterapeudi töövahendiks on tegevus!

Hindamisel ja teraapia elluviimisel keskendub tegevusterapeut kliendi tegevuseeldustele, tegevusvaldkonnale ja tegevuskontekstile. Tegevusterapeut annab vajaduse korral erialast abi ja nõu teistele erialaspetsialistidele ning häiritud tegevusvõimega isiku lähedastele. Tegevusterapeut töötab sotsiaal-, tervishoiu- või haridusasutustes või erapraksises.

Oma tööks vajab tegevusterapeut eraldi ruumi, mille sisustus peab võimaldama viia ealisi iseärasusi arvestavaid tegevusi läbi nii individuaalselt kui ka grupis.

Tegevusteraapia on tegelikkuses meeskonnatöö, millesse panustavad mitme eriala spetsialistid. Ideaalsel juhul peaksid meeskonda kuuluma arst, füsioterapeut, lasteaia- või kooliõpetaja, psühholoog ja logopeed.

Mida tegevusterapeut teeb?

Lisaks eelmainitule tegeleb tegevusterapeut veel järgmiste tegevustega:

  • valmistab ja kohandab individuaalseid ortoose (käe- ja/või kaelaortoosid); kohandab universaalseid ortoose, et need vastaksid isiku vajadustele; õpetab isikut ortoosi hooldama;
  • valib ja soovitab isikule abivahendeid, õpetab neid kasutama ning hooldama;
  • planeerib ja soovitab tegevusvõimet toetavaid kohandusi lähtuvalt isiku tegevustoimest.

Tegevusteraapia läbiviimise protsess koosneb järgmistest etappidest:

  1. teenuse vajaduse hindamine;
  2. esmahindamine – selgitatakse välja inimese terviseseisund ja hinnatakse tema tegevusvõimet. Seejuures on oluline kaasata protsessi ka isiku perekond;
  3. detailne hindamine – teostatakse juhul, kui tegevusterapeut tuvastas varasemas etapis valdkonna, mis vajab tõsisemat sekkumist;
  4. teraapia planeerimine – pannakse paika eesmärgid ning valitakse kõige sobivamad töömeetodid;
  5. teraapia läbiviimine;
  6. kohanduste tegemine – tehakse regulaarselt vahekokkuvõtteid. Ühtlasi selgitatakse välja, kas kõik läheb nii, nagu oli planeeritud, vajadusel tehakse kohandusi;
  7. lõpphindamine;
  8. teraapia lõpetamine.

Laste ja noorukite tegevusteraapia

Viimase 60-70 aasta jooksul on üle maailma erivajadustega lastega tegelemisel kasutatud ühe teraapia vormina just tegevusteraapiat. Peamised diagnoosid, mille puhul on rakendatud tegevusteraapiat, on järgmised: Down’i sündroom, PCI, autism, vaimupuue, ATH, kääbuskasv, ajukahjustused, traumad.

Üldjuhul satub laps tegevusteraapiasse siis, kui lapse areng ei ole vastavuses tema eaga. Tegevusterapeudi juurde pöördumine ei tähenda automaatselt, et lapsele on pandud diagnoos, vaid jälgitakse, kas laps saab igapäevaeluga hakkama või mitte.

Laste puhul hinnatakse, kuidas nad teatud tegevustega toime tulevad. Tegevusvaldkonnad on järgmised:

  1. enesehooldustoimingud:
  • hügieenitoimingud: hammaste pesemine;
  • riietumine: kingapaelte sidumine, nööpide kinni panemine;
  • söömine: söögiriistade kasutamine;
  1. produktiivseid toiminud:
  • peenmotoorika: pliiatsi haaramine;
  • silma-käe koostöö: puslede kokkupanek, kirjutamine;
  • loogika ja mälu: lauamängud, mitmesugused ülesanded;
  • kahe käe koostöö: rebimine, liimimine;
  1. vaba aja toimingud:
  • huvitegevused;
  • mängu areng ja loogiline mõtlemine mängus.

Tegevusterapeut peaks töötama igas lasteaias, et vajadusel võimalikult vara sekkuda ja probeemide tekkimist vältida.

Tegevusteraapia täiskasvanutele

Kindlasti ei sisalda tegevusteraapia tööd ainult lastega, vaid on suunatud ka tööealisele elanikkonnale.

Peamised diagnoosid, mille puhul on rakendatud tegevusteraapiat täiskasvanutel, on järgmised: insult, seljaaju kahjustused, Parkinsoni tõbi, sclerosis multiplex, lihashaigused, südamehaigused, kopsuhaigused, kuulmispuue, nägemispuue, vaimse tervise hädad.

Tegevusteraapia eakatega

Peamine diagnoos, mille puhul rakendatakse tegevusteraapiat eakatel, on dementsus. Tegevusteraapia eesmärgiks on tegevusvõime võimalikult pikaaegne säilitamine.

Palliatiivne ravi ja tegevusteraapia elu lõppfaasis

Palliatiivse raviga muudetakse isiku, kelle haigust enam ravida ei ole võimalik, alles jäänud aeg võimalikult meeldivaks. Palliatiivne ravi on suunatud eluohtliku haigusega silmitsi seisvate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamisele. Ravi peamine eesmärk on ennetada või vähendada haigusest ja/või selle ravist tulenevaid kannatusi (sh valu ja teisi düstressi tekitavaid sümptomeid). Ka lastele on pandud diagnoose, mida ei saa ravida. Käesolevalt ei ole Eestis kasutusel tugevat tugisüsteemi, mis toetaks lapsi ja nende peresid.

Belgia näitel kuuluvad palliatiivse ravi meeskonda järgmised isikud: arst, õde, psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, füsioterapeut, pastor, vabatahtlik.

Tegevusteraapia olukord Eestis

Tegevusterapeudi töövaldkond on väga laia ampluaaga. Eestis on tegevusteraapia erialana arenenud viimase 17 aasta jooksul. Vastavat eriala saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis, kus õpe kestab neli aastat. Selle aja jooksul omandatakse baasteadmised kõikide vanuserühmade ja diagnooside kohta. Spetsialiseerumine algab siis, kui minnakse tööle. Eestis on hetkel 70 töötavat tegevusterapeuti.

Peamiseks probleemiks Eestis on tegevusterapeudini jõudmine. Peamised piirkonnad, kus vastava terapeudi teenust saab kasutada, on suuremad linnad nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu.

VAATA VIDEOT, kuidas aitab tegevusteraapia haruldase Angelmani sündroomiga Markust!

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on võtnud erinevad arendavad teraapiad, sh tegevusteraapia oma käesoleva aasta põhikampaania Üleannetus fookusesse. Mine veebilehele Üleannetus ning anna ka enda panus, et toetada raskelt haigetele lastele arendavate teraapiate võimaldamist!