Muusikateraapia sobib laia spektriga terviseprobleemide ja diagnooside puhul igas vanuses inimesele

Muusikateraapiast Eestis ja selle mõjust käis novembrikuus Üleannetuse koosolekul rääkimas muusikaterapeut Karmen Linnamägi, kes töötab Tartu Maarja Koolis. Ülevaate muusikateraapia olemusest ja muusikaterapeudi tööst pani blogisse kirja TÜ Kliinikumi Lastefondi vabatahtlik Kaisa Mihklepp. 

1996. aastal Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul kinnitati muusikateraapia ametlik definitsioon: muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi.

Muusikateraapia on teraapia, milles kasutatakse muusikat ravi otstarbel. Selleks, et läbi viia muusikateraapiat, on vaja kolme komponenti: spetsiaalset väljaõpet saanud muusikaterapeuti, inimest ehk klienti ning muusikat.

Muusikateraapia kasutusvaldkond on väga laia spektriga terviseprobleemide ja diagnoosiga juhtude jaoks: krooniline valu, psüühilised häired, ärevuse ja valu vähendamine, füüsilised puuded, arenguhäired jne. Muusikateraapia on sobilik igas vanuses olevale inimesele. Küll kasutatakse muusikat nii vastsündinute kohanemise parandamisel kui ka eakatel inimestel pärast rasket haigust paranemiseks (näiteks kõnevõime taastamine).

Muusikateraapia tulemused on näidanud mõju:

südametööle –  rütmilist muusikat saab kasutada teadlikult hingamise mõjutamisel;

kognitiivsete funktsioonide arendamisele ja taastamisele;

meeleolu ja keskendumisvõime arendamisele;

keele- ja kõnefunktsioonidele;

valu leevendamisele (näiteks meeldiva muusikapalaga tähelepanu ära juhtimine) jne.

Ülemaailmselt on muusikateraapia tõestanud oma kohta meditsiinis väga laiahaardeliselt. Muusika kasutamine ei eelista üht ravivaldkonda teisele. Eestis kasutatakse muusikateraapiat peamiselt töös erivajadusetega inimestega, lisaks vaimse- ja füüsilise tervise rehabilitatsioonis. Laias plaanis parandab terapeut muusika ja vastavate tegevuste kaudu patsiendi elukvaliteeti.

Karmen kirjeldab, et tema muusikateraapia tund kestab 30-45 minutit, mis sõltub täpsemalt sihtgrupist. Muusikateraapia seansil kasutatakse elavat muusikat, kus ka lapsed ja noored ise võtavad osa muusikategemisest. Enda töös kasutab muusikaterapeut traditsioonilisi ja naturaalsetest materjalidest pille, näiteks lüüra, krota (tšello moodi pill), kannel jt.

Muusikateraapias võib sõnaline kommunikatsioon täiesti ka puududa. Kuivõrd erivajadustega lastel ja noortel on eneseväljendus piiratud, on muusika vahend toetamaks suhtlusoskusi ja eneseväljendust – aitab tekitada dialoogi läbi pillide ja laulude. Samuti võimaldab muusikateraapia parandada kehatunnetust ja leida minatunnetus maailmaga. Muusikal on ajaline aspekt, tuttaval lool on inimesele teine tähendus.

Kuidas näeb välja keskmine tund?

Sessioon algab sisse häälestamisega, kus terapeut mängib instrumenti omal valikul.

Soojendusharjutused.

Järgnevad erinevad tegevused, mida lapsele konkreetsemalt vaja on: suhtlemisolukordade imiteerimine, kehatunnetuse arendamine ja tähelepanu- ning keskendusvõime parandamine, et igapäevaelus paremini hakkama saada.

Karmen märgib, et kindlasti ei saa muusikateraapia seanssi alustada vastandamisega, vaid tuleb arvestada inimese hetkelist seisukorda. Hüperaktiivne lapse korral tuleks alustada aktiivse muusikalise tegevusega, kuid järk-järgult sisse tuua rahulikumaid etappe, et laps sellega kaasa tuleks.

Põhilised harjutused, mida kasutatakse soovitud eesmärkideni jõudmiseks, sisaldavad endas muusika aktiivset kuulamist, improviseerimist ja taasesitamist. Samuti kasutatakse ka teisi elemente nagu liikumine, rollimängud ja käelised tegevused, et toetada muusikateraapia mõju.

Erivajadustega lapsel peaks muusikateraapia olema elukestev, sest just järjepidevus on see, mis annab efekti ja toetab arengut. Mõne lapse puhul on lapse arengut ajas väga raske mõõta, sest käekatsutavat indikaatorit edusammude näitamiseks ei ole. Muutusi aga näeb lapsevanem, kui näiteks hüperaktiivne laps on kümme minutit päevas vähem aktiivsem ja selline areng on lapsevanemale kindlasti hindamatu võit.

Kus saab õppida muusikaterapeudiks?

Eestis on teadmised muusikateraapiast ja selle võimalustest veel üsna lapsekingades. Ideaalis peaks olema arst see isik, kes suunaks vajadusel muusikaterapeudi poole, kuid hetkel see nii ei ole. Seetõttu on oluline tõsta inimeste teadlikkust ja suunata tähelepanu erinevatele teraapiavormidele. Käesoleval ajal jõuavad abivajavad lapsed muusikaterapeudini peamiselt läbi muusikateraapia kodulehe, muusikaõpetajate ning lasteaiakasvatajate suunamisel ja märkamisel.

Eestis saab muusikateraapiat õppida magistritasemel Tallinna Ülikoolis. Eelduseks on erialane muusikaharidus. Samuti on loodud Eesti Muusikateraapia Ühing, et koondada vastava valdkonnaga Eestis tegelevaid inimesi ning hetkel kuulub sinna 10-20 inimest.

VAATA VIDEOT, kuidas aitab muusikateraapia autismispektri häirega Jaaku!

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on võtnud erinevad arendavad teraapiad, sh muusikateraapia oma käesoleva aasta põhikampaania Üleannetus fookusesse. Mine veebilehele Üleannetus ning anna ka enda panus, et toetada raskelt haigetele lastele arendavate teraapiate võimaldamist!