Emotsiooniderohke ja sportlik pühapäev Tudulinna asenduskodus

Lastefondi vabatahtlik Marine Mahsudjan külastas novembri esimesel nädalavahetusel koos Lastefondi töötajate, triatlonfestivali IRONMAN korraldajate ja hea eeskuju patrooni Raivo E. Tammega Tudulinna asenduskodus elavaid lapsi. Järgnevas blogiloos annab Marine ülevaate sisukast ning tunde- ja tegevusrohkest päevast. 

Ühel septembrikuu päeval saadeti Lastefondi vabatahtlikele kiri, milles pakuti võimalust üheskoos Lastefondi esindajate ning Ironman meeskonnaga külastada novembris Tudulinna Asenduskodu. Otsustasin enda soovist märku anda, kuna tundus, et see oli võimalus, mida olin oodanud. Lastefondi vabatahtlikuna on minu hinges salamisi olnud üsna pikka aega järjest suurenev siiras soov kohtuda abivajavate lastega, kelle heaks erinevatel üritustel annetusi kogumas käime.

Niisiis algaski pühapäeval, 5. novembri hommikul sõit Tartust Tudulinna. Asenduskodu lävele jõudes haarasime autost endaga kaasa veel mitukümmend purki Salvesti frikadellisuppi ning muud head ja paremat külakostiks. Asenduskodu uksest sisse astudes saime väga sooja vastuvõtu osalisteks. Nii mõnedki lapsed olid meile juba ukse juurde vastu tulnud ning mul on väga eredalt meeles kuidas üks väike poiss armsalt hõikas: „Tulge juba sisse!“ See oli väga südantsoojendav hetk ning oli tunda ja näha, et olime väga oodatud.

Peagi saabus oma sportlikus vägevuses kohale ka Ironmani korraldusmeeskond üheskoos oma heategevusjooksude ürituste patrooni ning hea eeskuju persooni Raivo E. Tammega. Kui kõik kohale olid jõudnud, järgnes ühine vestlusring, mis andis võimaluse lähemalt tutvuda asenduskodu töötajate ja laste eluga ning nende ebaõiglaselt kurbade elusaatustega. Sellest rääkisid lähemalt asenduskodu juhataja ja eripedagoog-tegevusterapeut. Kuigi lapsepõlv peaks olema kõige muretum ja rõõmuderohkem aeg, on see aga asenduskodu laste jaoks olnud kõike muud. Nad on juba varajases eas pidanud kogema, nägema ning kokku puutuma olukordadega, mis on nende füüsilist ja vaimset tervist kahjustanud. Läbielatu tulemusel on neil väga katkised hinged.

Selleks, et laste hinge sügavuste, probleemide ning muredeni jõuda, tuleb asenduskodu töötajatel järjepidevat psühholoogist tuge pakkuda ning saavutada nendega võimalikult lähedane ja usalduslik suhe. Samal ajal pakkudes neile igapäevaselt seda armastust, hoolivust, turvatunnet ning tähelepanu, millest nad on varasemalt pidanud puudust tundma. Asenduskodu juhataja tõi ka näiteid sellest, kuidas laste olukord on aastatega paranenud ning nende seisund on asenduskodusse jõudmise hetkest praeguseni silmnähtavalt paremuse poole läinud. Need olid südantsoojendavad ning ehedad näited sellest, kuidas asenduskodu töötajad on laste elu muutnud ning kuivõrd hädavajalik on lastele võimaldada järjepidevat psühholoogilist ja terapeutilist tuge, mida Lastefond ja Ironmani meeskond koos lahkete annetajatega Tudulinna Asenduskodule võimaldab. Kogu vestlus oli väga emotsiooniderohke ning mõtlemapanev ja pisarad olid tahes-tahtmata väga kerged tulema.

Suundusime peagi ka asenduskodusse ringkäigule ning piilusime muuhulgas natuke laste tubadesse – kõik nähtu oli väga ilus ja kodune. Järgmiseks oli käes aeg hetkeks pisarad silmnurgast ja muremõtted peast pühkida, sest suundusime kõik üheskoos õue, et saaksime maha pidada ühe lõbusa, naerurohke ja aktiivse spordipäeva. Ironman-raudmehed olid õue jõudmise ajaks juba kõik vajalikud vahendid ning distantsid teatevõistlusteks paika pannud.

Kokku moodustus juhuse tahtel 4 erinevat võistkonda, kus segamini olid nii raudmehed kui lapsed, nii suured kui väikesed. Üksteist abistati ning proovile sai panna end näiteks tasakaaluharjutusega, kus tuli lusikal lauatennise pall viia ühest punktist teise, lisaks sai ka joosta ning hularõngaga vigureid teha. Kõigil olid näod naerul ning seda oli rõõm näha. Ka Raivo E. Tamm võttis teatevõistlusest osa tekitades sellega lastes palju elevust. Hiljem tehti temaga ühiseid fänni-sõbrapilte ning puhuti juttu.

Kui teatevõistlused läbi said ning kõik sõbralikult võitjatena lõpetasid, suundusime tuppa, et sooja Salvesti frikadellisuppi ning laste poolt üheskoos valmistatud imehead kooki süüa. Peale söömist järgnes väike kollektiivne tänu-aeg, kus Ironman meeskond jagas kõikidele lastele spordipäeval osalemise eest kuldsed võidumedalid, Ironman logode ja värvidega toredad tutimütsid, särgid ja viled. Need toredad meened jäid lastele mälestuseks, meenutamaks seda vahvat sportlikku pühapäeva. Viimasena jõudiski kätte aeg, mil üksteist tänati ja saadeti vastastikku teele kaasa häid soove, lahkuti, et ootusärevalt järgmist külaskäiku oodata.

Lahkusime küll asenduskodust, kuid suundusime osade Ironman meeskonna liikmetega Tudulinna Asenduskodu ühe rajaja, ukrainlanna Maria juurde, kes seal läheduses elab. Maria võttis meid väga lahkelt ja soojalt vastu. Pean ütlema, et olen võimaluse eest temaga kohtuda ääretult tänulik. Jõudsin mitmel korral imestada ja imetleda, kuivõrd imelise, erakordse ja tõesti imetlusväärse inimesega on tegu!

Maria on praegu üle 70 aasta vana ning praegu on tema enda elupaigas justkui pisikene asenduskodu, kus ta on oma kaitsva tiiva ja hoole alla võtnud mitu kasvandikku. Maria rääkis oma elust, kujunemisloost ning lugusid lastest nii avameelselt ja siiralt pisarsilmil, et see kiskus taaskord teistel ja minulgi taas pisarad silma. Kogu vestlus ja külaskäik ning Maria ei unune mul vist kunagi. Ma pole oma elus kohanud väga palju inimesi, kes teeksid oma tööd nii suure pühendumuse ja armastusega, et seda lausa kiirgab temast endast ja ta jutust välja. Maria meeldivas seltskonnas möödus aeg väga kiiresti ning eneselegi märkamatult olime tema juures veetnud pea tund aega. Lahkudes saime Marialt sooja kallistuse ning kaasa head soovid.

Olen tänulik, et Lastefondi kaudu olen saanud kohtuda Tudulinna Asenduskodu suure südamega imetlusväärsete töötajate ning kõigele alguse pannud Mariaga. Mõtlen aeg-ajalt tagasi sellele pühapäevale ning sealsetele lastele ja saadan nende poole häid mõtteid. Loodan, et neid ootab vaatamata kõigele ees võimalikult helge tulevik. Soovin palju edu ja jaksu asenduskodu töötajatele ning loodan, et asenduskodu lapsed saaksid alati tänu heade inimeste abile ja toele neile vajalikku abi.